Hea ja kurja võitlus koduaias

Kuna pisikestest põnnidest ei tea kunagi, millal neil tekib “hiilgav” idee keeta lilleõieteed või maiustada hekist leitud marjadega, veendu, et su aeda kaunistavad taimed pole mürgised!

Neljakorruselise kortermaja esist raamistab kena hekk. Ühel päeval tuli kuuene Karoliine tuppa, suu ümber mahla­võru, ja teatas: “Küll selles hekis kasvavad head marjad.” Pereisa Tanel (33) muutus murelikuks, võttis tüdruku, murdis hekist kaasa oksa ja pöördus era­korralise meditsiini osakonda. Tüdruk sai esmaabi, isa samal ajal dr Google’i kaudu teada, et õnneks ei olnud tegu mürgimarjadega paakspuuga, nagu ta alguses kahtlustas, vaid viirpuuga – hea, et nii läks!

Hoia sõbrad vaenlastest lahus

Mullu sai mürgistusteabekeskus kokku 176 telefonikõnet, kus vanemad kurtsid, et nende võsukesed on söönud mürgiseid taimi. Keskuse õde-konsultant Esta Kõomägi toob näiteid: kolmene sõi koduaias mustikate pähe metsviinapuumarju, seitsmene mekkis karu­laugu asemel sügiskrookuselehti, kolmesed kaksikud “maiustasid” mürgiste jugapuumarjadega.

Enim tekitabki lastes segadust see, kui koduaias on söödavad marjad ja taimed läbisegi nendega, mis söögiks kõlbmatud või lausa mürgised. Seepärast jälgi tähelepanelikult, et hernepeenra lähedal ei kasvaks hernetaimega sarnane mürgine lillhernes ning karulaugu kõrval piibelehed ega sügiskrookused. On turvalisem, kui mänguväljaku ligidal sirguvad lapsesõbralikud taimed, iluaed võiks viljade ja maitsetaimedega tarbeaiast olla selgelt eraldatud. Sama oluline on, et selgitad lapsele: tundmatuid taimi ega marju suhu ei pane.

Eluohtlikud taimed

Mürgistusteabekeskuse infoliinil 16662 annavad ööpäev läbi nõu erakorralise meditsiini õed. Nende kogemusel põhjustavad lastele looduses enim terviseprobleeme piibelehtede lehed, õied ja marjad, tulikalised, ussilakamarjad ja seened. “Ussilakamari on õnneks mõru ja lapsed seda palju ei söö, kuid ohtlikuks võib osutuda juba üle viie marja söömine,” selgitab Esta Kõomägi.

Koduaiataimedest ohustavad lapsi enim tuhk-, juga- ja kuslapuu, karuputk, oleander, kermesmari ja leeder. Raskemaid mürgistusi võivad põhjustada kuldvihm, sõrmkübarad ja käokingad. Gardesti aednik Jaana Vaino lisab, et tema välistaks liivakastide ja laste mängualade lähedusest ka kaunite õitega, kuid tugevalt tervist kahjustavad näsiniined.

Aiandushuviline Kaisa Moora (30), Suvi (1,5) ja Uku (5) ema, soovitab sellal, kui lapsed väiksed, validagi aeda ennekõike marjapõõsaid, viljapuid ja muid taimi, mille vilju-lehti sobib suhu pista. “Lastele pakub suurt huvi, kuidas väiksest nupsust kasvab suur rabarberipõõsas, või käia aasta ringi kuumaasikaid ootamas ja noppimas. See, mis ise kasvatatud, on erilise maitsega, ning lastel on tore jälgida, kuidas loodus “küpseb”.”