Nädalavahetustel, kui Reeno ja Kerli kahekesi kodus on, paneb üks magama Lenne, teine Meriliisi. Vahur Pormeister
Beebi ärkab esimesest päevaunest, vanem laps on vaja lõunaund magama saada. Suurem tõuseb, pisem tuleb juba päeva järgmisesse unne suigutada. Kuidas napi vanusevahega laste unekarussell ühes rütmis liikuma panna?

Kerli Prass (33) oma tütarde Meriliisi (3) ja Lenne (1 a 6 k) kooseksistentsi algusajast muid muresid ei mäletagi kui seda, et üks laps ärkas just siis, kui teine oli uinunud. Ema ihanuks üle kõige maailmas hetkekski hinge tõmmata. “Aga kus sa sellega – ärganud laps ootas juba süüa ja lõbustamist,” meenutab Kerli.

Meriliis käis küll Lenne sündides lasteaias, kuid mitte iga päev. Vahel oli tüdrukul vaja vaba päeva ja vahel kimbutasid haigused, mis tähendas, et alatasa tuli kahe lapse uneaegadega manööverdada. Kõige keerulisem oli nädala­lõputi, sest selleks ajaks kogunes ka koduseid töid oi kui palju. Millal neid siis veel teha kui mitte laste uneaegadel?

“Oli ikka ülimalt tüütu, kui kogu aeg pidi kedagi magama panema. Lisaks vajas väiksem uinumiseks rahu ja vaikust, milleks aga suurem võimalust ei andnud,” meenutab Sauel elav Kerli selja­taha jäänud keerulist aega.

Nüüdseks on Kerli jõudnud laste uinutamisel meistriklassi: tütred teevad päeval ühe une ja seda enam-vähem samal ajal. Emal on sellal kauaigatsetud päris oma aeg – tervelt kaks tundi! Et selleni jõuda, kulus aga terve aasta, mil kannatlikkus sai nii mõnelgi korral proovile pandud. Lenne aastaseks saamiseni sellist hetke, kui mõlemad lapsed oleksid samal ajal unehõlmas, Kerli sõnul peaaegu polnudki.

Olukord läks lihtsamaks, kui Lenne hakkas aasta ja kaks kuud vanana magama korra päevas. Siis andis juba hommikuse ärkamise ja õhtuse voodisseminekuga laveerides laste lõunaund enam-vähem samasse vahemikku sättida.

Päris ühele ajale laste uni iga päev siiski ei lange. Kerli paneb väiksema magama kell 12, vanemal lapsel tuleb uni tund hiljem. “Siis ongi mul võimalus natuke Meriliisiga koos toimetada, näiteks raamatut lugeda.” Nädalavahetustel, kui laste isa Reeno kodus on, paneb üks magama Lenne, teine Meriliisi.

Nüüd näeb Kerli päev laste kodus olles välja nii. Lenne ja Meriliis ärkavad kella 7–8 vahel, söövad ja toimetavad. Kella 11.30–12 on lõuna. Pärast sööki, pissil­käiku ja raamatu­lugemist võtab Lenne ise kaisu­jänku ja luti ning läheb voodisse. Ema peab tal uinudes kõrval olema. “Vahel ta tahab, et kohendaksin tekki või hoiaksin tal käest, kui ta magama jääb,” kirjeldab Kerli.

Samal ajal vaatab Meriliis teises toas vaikselt multikaid või mängib. Nüüd ta juba suudab seda, aga varem oli paras peavalu, sest ta ei tahtnud kuidagi üksi olla. Mõnikord lubas ema siis Meriliisi väiksema õe magamapaneku juurde, kuid see ei lõppenud hästi – tirts hakkas kõva häälega rääkima või voodis hüppama ja ajas ka õel une ära. Nii tuli lapsi eri tubades hoida.