Klaudia: 8. septembril sõitsime Viljandist Rakverre, et minna Rakvere teatri hooaja avapeole. Õhtu oli tore. Enne Vallo lapsepõlvekoju ööbima minekut tegime veel paar tantsu ja Vallo naljatas sõpradega, et nüüd läheme sünnitama. Ent nali naljaks! Kodus möödus tund, mil mõtlesin, mida homme beebipoest vaja on, ja… pauhhhh! Hüüdsin Vallole: “Veed tulid ära!”

Vallo: Mina esimese mõistus­pärase tegevusena trükkisin interneti otsingumootorisse: “Veed tulid ära. Mis nüüd teha?”

Vallo Valter sündis täpselt emme sünnipäeval. Päris haruldane kokkusattumus.

Klaudia: See pole ainus huvitav kokkulangevus. Kui esimest korda arsti juures käisime, ütles arst, et sünnitähtaeg on 4. oktoober. ­Üheksa aastat tagasi 4. oktoobril küsis Vallo minult kursavenna sünnipäeval, kas tahaksin olla tema tüdruk. Ma olin nõus. Tõsi, hoopis rohkem on mu elu seostunud number üheksaga. Olen sündinud 09.09.1990. Türilt Viljandisse kolides asusin elama korterisse number 9 ja astusin teatrikunsti 9. lendu. Praegu elan jälle korteris 9. Seega aimasin, et kui oleme Valloga 9 aastat koos olnud, tuleb perelisa. Nii oligi. Ja mitte 4. oktoobril, vaid 9. septembril!

Vallo: Minu lapsepõlvekodust haiglasse sõites ütles Klaudia, et ärme veel tema vanematele midagi ütle, muidu hakkavad muretsema. Mina mõtlesin: see on nüüd küll võimatu, sest kümne tunni pärast pidid nad tulema Klaudia üllatussünnipäevale, mille olin salaja korraldanud. Eks siis andsin kõigile teada: peame edasi lükkama. Poiss otsustas emale ise üllatussünnipäeva korraldada. Ja veel millise!

Kui palju te üldse jõudsite sünnituseks valmistuda, kui laps oodatust varem tuli?

Klaudia: Poiss sündis pühapäeval. Olime Valloga mõelnud, et kolmapäeval läheme Viljandis perekooli ja uurime, kuidas see sünnitamine käib, aga näe – väike Vallo ei jõudnud seda ära oodata! Nii läksime ilma harjutamata eksamile. Õnneks tuli sünnitusele abiks sünnitoetaja (ja näitleja – toim) Maarika Mesipuu-Veebel, kes on nagu meiegi Viljandis näitlejaks õppinud, aga kaks kursat eespool.