Issiga “puhkusel”
“Tiia tööl muudkui pumpas ja mina kodus toitsin,” jutustab kodune isa Allan Tibar (37). Nii tagasid nad pojale üheksa kuud väärtuslikku rinnapiima, kui isa oli lapsepuhkusel ja ema kahe nädala kaupa laeval tööl.
Kaitseväes töötav Allan pole pojaga toimetamist kunagi kartnud. Juba tükk aega enne Uku (11 k) sündi leppis ta kaasaga kokku, et kui laps saab neljakuuseks, jääb tema beebiga koju ja piirivalvelaeva kapten Tiia Asavi (34) naaseb tööle. Tiia töötab vahetustega, olles kaks nädalat ära ja kaks kodus. “Selline elukorraldus on meile hea lahendus – nii saame iga kahe nädala järel pikalt terve perega olla,” tõdeb isa.
“Allan on tõeline käed-külge-mees,” kiidab Tiia. “Kohe, kui Uku sündis, hakkas ta beebiga toimetama. Ma ei tea, mis jutt see on, et mehed ei saa lapsi mähitud ja vannitatud! Võib-olla naised lihtsalt ei anna neile võimalust?” Tiia kinnitab, et tema usaldab Allanit selles vallas jäägitult.
“Muidugi oli mul algul emotsionaalselt raske tööle minna ja vahel on siiani,” sõnab ta. Päeval tööd tehes naine kodule ei mõtle ja kurbust ei tunne. “Eks ma ootasin tööleminekut ka. Kuna mulle oli rasedana laeval töötamine vastunäidustatud, pidin kogu lapseootuse aja kodus olema. Tahtsin armastatud tööle tagasi.”
Kui Allan saadab Tiiale mõne video või pildi lapsest, tuleb emmel muidugi igatsus peale. Samuti õhtuti, kui Allan ja Tiia teineteisele helistavad. “Mida lähemal kahenädalase vahetuse lõpule, seda suuremaks igatsus kasvab,” tunnistab naine. “Viimased päevad laeval loen juba tunde, mis on jäänud selleni, et saaks oma beebit lõputult musitada.”
Süsteemne issi
Pere elab Rakvere külje all Piisupi külas ning kodus on Allanil peale poja tarvis kantseldada kolme koera ja üht kassi ning hoida soojana suurt maja. “Füüsiliselt keerukaimad olid talvised tuisuperioodid. Tassisin puud tuppa ja kütsin. Siis haarasin Uku kaenlasse, panin ta vankrisse ning ise lükkasin tee lumest puhtaks, et autoga välja pääseks. Koerad tahtsid süüa, välja ja koertekooli. Polnud kedagi, kellele beebit anda, nii tegime kõike kahekesi, kusjuures ükskord olime terve päeva elektrita.”
