Veronica lähikonnas oli hiljuti hoiatav näide. Inimene hakkas talvel D-vitamiini võtma, sest tundis end haiglase ja väsinuna. Ostis looduspoest D-vitamiini kapslid, ent võttis päevas ühe asemel kaks, lootes, et topeltannus mõjub kiiremini. Kuna enesetunne ei paranenud, pöördus ta lõpuks arsti poole. Seal tehti D-vitamiini määramiseks vereanalüüs ja selgus, et näit oli ebaloomulikult suur. Arst käskis vitamiinivõtu lõpetada.

“Kuna pidevalt on juttu D-vitamiini puudusest, oli mulle üllatus, et seda saab ka üle tarbida,” sõnab Veronica. “Aga tõesti – kui päikest ja värsket õhku pole kunagi ülearu, siis toidu­lisandeid võib liiast olla küll. Minu kaheksakuune laps saab D-vitamiini täpse doosi kätte tilkadest, kuid suuremaga tekkiski küsimus – kas ta seda liiga palju ei tarbi? Andsin talle sügisest kevadeni D-vitamiini, lisaks multivitamiini ja oomega-3-kapsleid, mis sisaldavad ka D-vitamiini. Pealegi on seda ka osasse toitudesse lisatud. Nüüd proovin täpselt jälgida, kust ja mis koguses ta seda vitamiini saab.”

Asjatu risk lapse tervisega

Laps sünnib siia ilma puuduliku D-vitamiini varuga ja saab seda vitamiini esialgu emapiimaga. Kuid sellest ei piisa, eriti kui emalgi on vitamiini vähe. “D-vitamiini puudus tekib beebidel kergesti ja kahjuks on Eestis uuesti välja ilmunud selline haigus nagu rahhiit, mida arenenud riigis ei tohiks üldse olla,” sõnab perearst Piret Rospu.

Miks meile D-vitamiini vaja on? D-vitamiin vastutab kaltsiumi ja fosfori imendumise eest. Neist mõlemad on vajalikud luude arenguks ja heaoluks. “Häired kaltsiumi ja fosfori imendumises ja ainevahetuses võivad viia selleni, et beebi luud ei saavuta piisavat tugevust ja tekib oht haigestuda rahhiiti. Ka lihaste ja hammaste areng ei pruugi D-vitamiini vähesuse või liigtarbimise korral normaalselt kulgeda. Veidi suurem laps võib D-vitamiini vaeguse korral olla liiga väsinud,” räägib Synlabi laboriarst Jüri Laasik. “Samuti on D-vitamiini vaja selleks, et immuunsüsteemi arendada ja tugevdada.”