Kiht-kihilt: varakevadise riietuse spikker

Ühel hetkel ladistab vihma, järgmisel sajab lörtsi, hommikul on termomeeter nullis ja päeval sirab soe kevadpäike. Millistes riietes laps lasteaeda saata, kui õues on heitlikud kevadilmad?

Kõige tähtsam ja ammu korrutatud tõde on kihiline riietus. See reegel kehtib tegelikult igal aastaajal, kuid on eriti suureks abiks kevadiste kord-külm-kord-soe-ilmadega. “Algul tundus kuidagi võõras, et mu lapsel polegi paksu jopet, mida märtsis selga panna, ent kui mõistsin kihilise riietumise point’i, siis tegelikult on kõik loogiline,” räägib Robini (7) ja Alexandra (2) ema ning D-weari turundus- ja müügijuht Kristiina Kaimer. “Jah, selle ühe paksu jope asemel ostad näiteks kolm toodet, aga neid on võimalik kasutada eri variatsioonides aasta ringi.”

Paljude Eesti perede garderoobid mütside-sallidega varustanud Breden Kidsi asutaja Merle Leemet, Meriliisi (11), Kristeni (9) ja Remi (6) ema, sõnab, et kihilise riietusega saab muutlikule ilmale kiirelt reageerida. “Kihte võib vastavalt vajadusele ära võtta või juurde panna. Kui vahepeal ikka päike lõõmab ja maja nurga taga, kus tuul ei puhu, on väga soe, on hea korraks jope pealt võtta.”

Samuti soovitab ta last hommikul riietades lähtuda päevasest ilmaennustusest, mitte hetkeilmast – kevadel võivad olud paari tunniga väga palju muutuda. Vanemate elu hõlbustamiseks on Breden Kids loonud temperatuurisüsteemi, s.t mütsidele ja sallidele on lisatud ka soovitatav kandmistemperatuur.

Kolm kihti

Esimene kiht, mis on vastu nahka, võiks ideaalis olla meriinovillane pluus. “Näiteks mu keskmine laps teadis hästi, et lasteaias õue minnes tuleb särk ära võtta ja meriinopluus selga panna. Aga isegi kui laps tõmbab meriinopluusi puuvillase särgi peale, on see parem kui mitte midagi. Meriino imab ka sealt niiskust. Ideaalne oleks aga, et meriino on vastu ihu, siis töötab see kõige paremini,” õpetab Merle.

“Meriino on kõige parem materjal septembrist maini. Meriinoriided toimivad soojas ja külmas, keha­temperatuuri reguleerida on villale omane,” räägib Merle. Ta toob näite lasteaiast: kõigepealt marutavad lapsed mööda hoovi, siis istuvad liivakasti servale. “Kui põnn higistab ega jõua õigel ajal jopet pealt võtta või lukku lahti teha, siis meriino imab niiskuse nahapinnalt endasse ja lapsel ei hakka külm.” Alternatiiviks meriinole sobivad ka sünteetilised termoriided, mis ei lase niiskusel koguneda.

Teine kiht annab lisasoojust ja selleks sobib hästi meriino­dressipluus või fliis. Kristiina valib külmema ilmaga softshell-jaki. “See on eraldi kandes asendamatu ka jahedatel suveõhtutel. Samuti võib olenevalt ilmast kanda pluusi-fliisi-softshell’i varianti.”

Kolmas kiht kaitseb tuule ja vihma eest. Kõige tähtsam on, et veekindel kangas oleks ka hingav. Ainult veekindlat kangast on tänapäeval lihtne ja odav toota. “Hingava veekindla kanga membraan on nagu kihiline võrk, mille väikesed augud on 20 000 korda väiksemad kui veetilk. Vesi väljast sisse ei pääse, veeaur seest välja aga küll, et oleks võimalik niiskus kehapinnalt minema juhtida ja ihu enam-vähem kuivana hoida,” kirjeldab Kristiina. “Kui laps higistab ja pealmine materjal ei lase tekkinud niiskusel välja minna, hakkab lõpuks külm.”