Küll teil on ilus poiss!
Arvatavasti olen selles ise süüdi, sest mul endal pole erilist printsessigeeni kunagi olnud ja seepärast pole ma ka oma tütreid roosasse pitsivahtu väga palju riietanud. Mitte et ma oleks tulihingeline sooneutraalsuse pooldaja, aga minu meelest on sinine ja hall täpselt sama palju tüdrukute kui poiste värvid. Ja ka väiksel Kustil polnud omal ajal midagi punasetriibulise mütsi ja südamega särgikese vastu. Ometi paistab roosa = tüdruk ja sinine = poiss inimeste alateadvuses nii kõvasti sees istuvat, et sellest välja murda on võimatu.
1. stseen – nädalase Magdaga esimest korda poes. Lapsel on seljas meresinine kombekas, ostetud seetõttu, et värv meeldis ja materjal on naturaalne. Müüja: “Oi, kui pisike poiss! Kui vana ta on?” Mina sõbralikult: “Nädalane. Ja ta on tüdruk, lihtsalt sinised riided.” Müüja vaatab kaastundlikul pilgul Magdat ja lohutab teda: “Vaene laps, nad on sulle poisi riided selga pannud!” Mina: ???
2. stseen – suvine Setumaa, kohtumine Facebooki feministlikus grupis tihti arvamust avaldava endise kolleegiga. Magdal on seljas helesinine bodi, suus roosa lutt. Siin ei tohiks küll midagi valesti minna, jõuan endamisi mõelda. Tema peaks ju ometi eelarvamustevabalt suhtuma. Ekskolleeg: “Oi, palju õnne! Riiete järgi võib arvata, et tegu on poisiga.” Mina: “Ei ole poiss, tüdruk on, lihtsalt sinised riided.” Oeh, isegi tema...