Mehise nimega Ramon

­Võistlustantsutreenerite Kaisa Oja-Mehise ja Marko Mehise kiirele elu­tempole on piduri peale tõmmanud pisike Ramon, kelle taktikepi järgi pere nüüd tegutseb.

Peate tantsukooli Respect. Kuidas on poja sünd selle tööd mõjutanud?

Kaisa: Tantsukooli juhtimine on nüüd valdavalt Marko õlul. Tööd, mida saan arvutiga teha, teen kodus, ja mõned tunnid olen ka andnud, aga pigem proovin praegu Ramoni jaoks võimalikult palju olemas olla.

Kuidas lapseootus ja tantsu­treeneri amet kokku sobisid?

Kaisa: Kuna rasedus kulges väga positiivselt ja suuremate muutusteta – välja arvatud kasvav kõht –, sain kuni viimase rasedusnädalani tööd teha.

Marko: Kõik varem kuuldu last ootavate naiste möllavatest hormoonidest ei pidanud Kaisa puhul paika. Ei saanud arugi, et temas miskit muutunud oleks!

Milliseid ettevalmistusi beebi tulekuks tegite?

Kaisa: Ootus tundus hirmus pikk ja kärsitu inimesena ei jõudnud ma sünnihetke ära oodata. Jätsime ettevalmistused päris lõppu ja siis kasvas ka elevus. Sai selgeks, et lapse tulles on vaja niiiiii palju asju. Näiteks pidime kodus vannituba remontima, et kõik oleks käepärast.

Marko: Valmistusime Ramoni tulekuks ennekõike nii, et viisime end sünnitusteemadega kurssi. Käisime koolitustel, et oskaks sünnitusel käituda ja selle võimalikult meeldivaks muuta.