Valget suhkrut ja e-aineid saavad lapsed nii ehk naa mujalt, näiteks sünnipäevadel ja muudel pidudel. Et lapsi sellistel üritustel mitte pidevalt keelata, söövadki nad kodus vaid tervislikke maiustusi – datleid ja rosinaid, külmutatud marju, suhkruta kuivatatud mangot. Tervislikuma jäätise saab teha sügavkülma pandud banaanidest ja liigmagusate poejookide asemel on kodune mahl. “Usun, et keelud muudavad tahtmise hoopis suuremaks ja kommiisu kasvab. Kui aga kommi asemel on kodus tervislikumaid alternatiive, ei tunne lapsed, et nad peaksid tooliga lae alla “salakappi” kommi otsima minema,” selgitab Minnamari.

Veresuhkur mõjutab meeleolu

Tantsuõpetajana näeb ta, kuidas magus lastele mõjub. “Mudilastel, kes enne trenni saiakesi söövad või limonaadi joovad, on hoopis raskem tunnis keskenduda ja õpetajat kuulata. Teismelistel mõjutab ebatervislik söök näonahka ja tekitab kaalukasvu, vere­suhkrutaseme tõusud-langused muudavad meeleolu. Seda iga päev kõrvalt vaadates ja diabeedihaige isa tervist jälgides on saanud selgeks, et laste tervise huvides tuleb teha teadlikumaid valikuid.”

Terviseteadlikud on ka nende pere päkapikud: Jakobit ja Ronjat ootavad hommikuti sussi sees puuviljad, toor­batoonid, kuuseehted, legomehed… ja kui päkapikkudel on juhtumisi väga kiire olnud, satub aeg-ajalt üllatuseks sekka ka mõni täitsa tavaline komm. Sest kui peaks pidevalt jälgima, kui palju laps magusat sööb, kurnaks see nii last kui ka vanemat, leiab Minnamari. Ta on rõõmus, et inimesed on järjest teadlikumaks muutunud ja isegi jõuluajal ei pea enam kartma kommipakkide üledoosi. “Lasteaia jõulupakki sai mullu värviraamat, minu töökoht kinkis kommikoti asemel kinoskäigu, millele lisandus väike pidu ja muffin,” toob ta näiteid tervislikumatest valikutest. “Olen muidugi ise rahul, kui kingid on teadlikud, aga kinkija soov last rõõmustada jäägu siiski esikohale. Ja kui asjad on tasakaalus, et tee ka mõni “tavaline” komm suurt kahju,” lisab ta.