Pille, Taimar, Kertu ja Liisa Turu saarestiku kõrgeima mäe Kaasivuori ehk Kasbergeti (64 m) otsas.
Kutsega “lähme jalutame värskes õhus, sest see on nii tervislik” sa lastest loodusesõpru ei tee. Väikeettevõtjast matkafänn Pille (41) jagab ideid, mille abil tema tütardest Kertust (10) ja Liisast (8) andunud matkasellid said.

Hiidlasena on mul Tallinnas ilma oma aia ja suurema loodusruumita üsna raske hakkama saada, seega olen vabadel hetkedel ikka linnast välja kippunud. Olen alati ka tütred kaasa võtnud, et nad näeksid ja kogeksid võimalikult palju. Isegi aastaaegu näeb looduses hoopis teisiti kui linnas.

Sihtmärk

Et lapsi matkama saada, peab sul olema kindel eesmärk. Lihtsalt “lähme jalutame metsas” ei paelu pikalt ühtki põnni. Sihtmärgiks sobivad näiteks suured kivid, laudteed, vaate­tornid ja majakad, lõkke tegemine jne. Ka esimeste metsmaasikate ja mustikatega võid meelitada. Võimaluse korral võta sõbrad kampa, sest lapsed on seltsis innukamad ja virisemist on siis hoopis vähem.

Matka pikkus

Retk loodusse peaks kindlasti tekitama positiivse emotsiooni. Väikelaste puhul kehtib üldjuhul reegel, et kolmene jaksab käia kolm, neljane neli ja viiene viis kilomeetrit. Vingeim looduse avastamise tempo on selline, kui liigud tunniga edasi kilomeetri. Tegelikult kujuneb kiiruseks ilmselt kaks kilomeetrit tunnis. Nii jõuad väikelastega enne lõunaund paaritunnise ringi teha.

Muide, lapsed jõuavad rohkem, kui julged arvata. Mõistlik oleks siiski iga poole tunni tagant peatuda ja puhata, juua ja võtta väike amps. Et metsas oleks kõigil meeldiv, liikuge aeglaseima lapse tempos. Ära sunni väikseid tagant, ära hurjuta! Küll suuremad leiavad endale ise tegevust raja kõrval uudistades.

Kui oled lastega veel vähe matkanud, soovitan Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) matkaradu – need on hästi tähistatud ja üldjuhul on seal ka kuivkäimlad ja puhkepaigad. Uuri täpsemalt loodusegakoos.ee.