Riigimehelikud sammud enne isapuhkust

Kui näitleja Mihkel Tikerpalu üheksa kuud tagasi Kirke isaks sai, kartis ta kõige rohkem, kuidas tulla toime magamatuse ja vaimuteravust nõudva pingelise teatritööga samal ajal. Kuidas siis läks?

Eneseimetlejast naistemurdja muusikalis “Kaunitar ja koletis”, tuletõrjuja laste­etenduses “Nublu” – need ­Mihkli (32) rollid jooksevad mul silme eest läbi, kui temaga kohtuma lähen. Nüüd ei trehva me aga teatris, vaid Tikerpalude kodus Tallinnas Kristiine aedlinnas. Jõuan just üleriided seljast võtta, kui õuest saabuvad Mairi (32) ja Kirke (9 k). Mihkel tõttab neile vastu. Räägitakse, et õnnelikud on need tütred, keda isad hoiavad. Kirke naerusuu kinnitab seda sada protsenti!

Õnnelik võib Kirke olla ka seepärast, et kui tavaliselt on mäng laste töö, siis tema ema-isa töökski on mäng. Mairi tõdeb, et kahtlemata mõjutab see lapse kasvamist, kui mõlemad vanemad on näitlejad: nad oskavad argisuhtluses olla mängulisemad. “Laulame Kirkele palju ja loeme raamatuid. Mihkel oskab ka kodus nukuteatrit teha ja põnevalt nukke liigutada.” Koos mängivad Mihkel ja Mairi samuti – seriaalis “Õnne 13”.

Beebi pulma-aastapäevaks

Mairi ja Mihkli kooselus on kõik käinud kui kellavärk – kolm aastat tagasi juuli lõpus nad abiellusid Mairi kodulinnas Elvas. Kaks aastat tagasi juuli lõpus kolisid ühisesse päriskoju. Aasta tagasi juuli lõpus sündis Kirke. “Tänavu on endale samaväärset pulma-aastapäeva kinki teha päris keeruline,” muigab Mihkel.

Vanemad nendivad, et Kirke sünd nende teiseks pulma-aastapäevaks oli planeeritud kingitus. Enne lapse sündi käisid nad usinalt perekoolis. Ent mingid asjad on Mihkli sõnul ootamatud isegi siis, kui oled neist ette teadlik. “Murepilvi tõid näiteks gaasivalud. Aga selle taga on see, et laps kasvab ja areneb, mitte et midagi oleks halvasti. Siiani oleme kõigest üle saanud, vaid magamist peame veel harjutama,” muheleb Mihkel. Ta lisab, et ta ise magas lapsena siis, kui meeldis, mitte siis, kui oli õige aeg. Siin on Kirke isasse!

Just seda pelgaski Mihkel isaks saades kõige rohkem – kuidas toime tulla magamatuse ja teatritööga. “Üllatav on, et magan nüüd tunduvalt vähem kui aasta tagasi, aga see pole probleem. Pigem tunnen, et tänu Kirkele on üks põhjus juures, miks pingutada,” ütleb ta kruusist turgutavat kohvi rüübates.

Mihkel tõdeb, et Kirke annab talle tohutult positiivsust ja niiviisi ka energiat. Isa hea meelega võimleb tütrega ning loeb talle õhtuti unejuttu. Tütrega tegeldes saab end täis­kasvanute argielust distantseerida ja lapse avastamis­rõõmuga kaasa minna. “Huvitav on mõelda, mis ta peakeses toimub – kohtumine iga uue asja, heli ja puudutusega on talle ju suursündmus.”