Kaidi ja Keidi on ka naabrid ja nende lapsed enam-vähem ühevanused: Kaidil Johannes (9) ja Johanna Maria (5) ning Keidil Richard (7), Richelle (4) ja Rafael (2).

Kuna Keidi oli sügiseni kolme lapsega jutti seitse aastat lapsehoolduspuhkusel ja Kaidi töötab sageli kodukontoris, pole neil kummalgi olnud probleemi võtta mõnikord keset töönädalatki kahe pere lapsed enda hoolde, et õele lastevaba või töist päeva pakkuda.

Kui Keidi juures on olnud sageli korraga viis last, siis vahepeal kodus töötava Kaidi hoole all enamasti neli. “Kõige väiksem, Rafael, on siis tavaliselt meie ema-isa hoida, kes elavad ka siinsamas lähedal, sest nii väike laps vajab rohkem tähelepanu ja tema kõrvalt ikka ei tööta,” tõdeb Kaidi.

Kahe pere majade ja hoovide vahel pole aeda. Nii on lasteparv koos õues – kiigub ja sõidab ratastega, ehitab (lume)onne või turnib puu otsas. “Kui kõht tühjaks läheb, hüüan mina üle õue, et mul on süüa, tulge täna kõik meile. Teinekord kutsub õde nad jälle enda juurde,” räägib Kaidi.

Tõsi, pärast seda, kui Keidi sügisel tööle naasis, on ta saanud harvem lapsi oma hoole alla võtta. “On siiski suur vahe, kas hoida viiel lapsel pilku peal lapsehoolduspuhkusel olles või tööl käiva emana,” tõdeb ta.

Paraku kõigil lapsevanematel pole võimalik elu nii mugavalt korraldada – ei ole õdesid-­vendi, vanaemasid ega vanaisasid või elavad nad nii kaugel, et sõit sööb endale võidetud aja ära. Pakume välja 10 ideed, mida siis teha.