Esiteks, mina kaldun oma pere kogemuse põhjal arvama, et kõhuviirust saab ka ennetada.Möödunud aastal võtsime järjepidevalt probiootikume ja kuigi mõlema poisi lasteaiarühmas möllas kõhuviirus mitu korda täie hooga, meie lapsed viirust imekombel ei saanud. Teadus ei kinnita seda täielikult, kuid ei lükka ka ümber. On nimelt leitud, et probiootikumid võivad aidata kõhuviirushaiguse üle elada kiiremini ja selle kulgu kergendada. Eri allikad kinnitavad, et tasakaalus mikrofloora vastutab kogu tervise eest – see tagab tugeva immuunsüsteemi, sest ligi 70% immuunrakkudest asub soolestikus.

2.

Apteegiletid on probiootikumidest lookas, aga kuidas leida tõhusaim? Mina lähtun valikul hinnast ja toitumisnõustaja soovitusest, et probiootikum sisaldaks ka prebiootikume ehk fruktooligosahhariide (FOS). Probiootikumid on piimhapet tootvad bakterid, prebiootikumid aga ained, mis soodustavad heade bakterite kasvu ja seega parandavad probiootikumi mõju.

Rohke arv bakteritüvesid tootesildil ei tähenda tingimata, et preparaat oleks tõhusam. Küll on efektiivsemad suurema bakterisisaldusega tooted. Etiketil on bakteritüved kirjas, näiteks Lactobacillus acidophilusBifidobacteria jne. Bakterite sisaldus on märgitud miljardites. Uuringud on näidanud, et probiootikumid, mis sisaldavad alla 10 miljardi bakteri, pole kuigi tõhusad. Tüvedest tasub eelistada Lactobacillus acidophilus’t ja Bifidobacteria’t – neid leidub suurel hulgal ka terve inimese soolestikus.

3.

Tableti asemel tasub muidugi alati süüa probiootilisi toiduaineid. Need on näiteks hapupiim, keefir (kamaga), jogurt, hapukapsas, hapendatud kurgid ja muud hapendatud aedviljad, kimchi, hapendatud kaer ja toortatar, seened, oliivid. Kui lapsed on nõus neid sööma ja iga päev on vähemalt üks hapendatud toit menüüs, pole apteeki minna ja probiootikume võtta tarvis.