Ülikuul toidukoht sõbrustab lastega

Tavaliselt on nii. Kõigepealt vaidleme, kuhu sööma minna. Suuremad lapsed on häiritud, et road pole kolme minutiga laual. Pesamuna vihastab hetkel, kui söök kohale jõuab – isu on meeletu, ent lauakate ei sobi.

Me ei käi perega eriti väljas söömas, kodune ühepajatoit tundub stressivabam. Välja arvatud mõned erandid.

Tartu mänguasja­muuseumist ja V Spast viieminutise ning Aura veekeskusest ja teaduskeskusest Ahhaa veerandtunnise jalutuskäigu kaugusel asub restoran YliCool. Aknast sisse piiludes tundub see olevat udupeen koht, kuhu lastega kindlasti minna ei julgeks. Kuid välimus on petlik. Toomemäe all, Raekoja platsi jõululinna ja -kuuse ning mitmete mänguväljakute vahetus läheduses, Barclay platsi servas asuv Ylicool pole tavaline toidukoht – see on lastesõbralikkusest läbi imbunud!

Üks suunurk kerkib mul ülespoole juba siis, kui Marie (7) ja Eliise (10) saavad tervislikkusest ja headest maitsetest pakatava lastemenüü toitu oodates ära värvida pliiatsitega, mis kui iseenesest teenindaja lahke sõbralikkuse saatel lauale tekivad. Poisi pluus ja tüdruku kleit jõuavad pildil vaevu siniseks värvuda, kui juba on laud kaetud. Restoranis pakutava vrapi saavad mudilased ise heast ja veel paremast kokku panna, seega jääb ära taldrikus sonkimine ja hädaldamine. Kui küsin tüdrukutelt, kuidas toit maitseb, on vastuseks vaid mõmin ja kaks püstist pöialt.

Beebihärradele ja -preilidele on menüülehel spetsiaalne rubriik püreede ja näputoiduga, sobiva kõhutäie leiab neljakuunegi. Neile mõeldud kõhutäide on gluteeni- ja laktoosivaba, samuti soola, suhkru ja säilitusaineteta. Siinkohal peaks iga pisipõnni ema igapäevasahmimistest pisut allapoole vajunud suunurgad ülespoole kerkima. Ka äsja aastaseks saanud Hugo on rahul ning nõuab püreele lisaks ka ampse õdede vrappidest ja isa pastaroast.