Üllatusbeebit oodates
Räppar Henry (44) alias Genka ja raadiohääl Maris Kõrvitsa (40) peres kasvab kaks last ja peagi lisandub kolmas. Õigemini, Marisele on sündiv laps juba neljas – esimene poeg Oscar (18) eelmisest kooselust on saanud täisealiseks.
Henry on oma kolmanda lapse ootuse üle väga õnnelik ega püüagi rõõmu varjata. “See on täiega lahe! Olen kogu aeg sisimas kolme last soovinud ja see pisike täidabki mu unistuse.” Pärast Tuule Teele (8) sündi oli mees tütrest nii vaimustuses, et tundus, et rohkem lapsi perre ei mahugi. “Tuulest kuus aastat hiljem tuli Villem ja arvasime Marisega, et nüüd piisab. Tegelikult saab asi täiuslikuks alles siis, kui uus tita sünnib!” ütleb ta nüüd.
Marise põhitöökoht on Raadio 2s, kus ta on toimetaja ja saatejuht, kuid Karl Villemit (2) oodates jäi ta koju ja niipea tööle minna ei kavatsenud. “Mõtlesin, et võtan seekord lapsepuhkusest maksimumi – kui emadele on antud võimalus olla kolm aastat kodus, teengi nii! Ühegi teise lapsega pole ma nii pikalt põhitöölt ära olnud. Aga siis juhtus üllatus, mistõttu olen nüüd tõenäoliselt kodus kauemgi,” viitab Maris beebikõhule.
Uue aasta lubadus
Perele küllamineku klapitamine on, tõsi, paras kunsttükk. Kui viimaks aeg paigas, jääb Karl Villem nohusse. “Arvesta sellega, et mu väiksem poeg on tõbisena kodus, mis tähendab, et intervjuu ajal võib ta käia mind näiteks rindade vahelt ja tagumikust hammustamas, kui ma talle üle kolme minuti järjest tähelepanu ei pööra,” naljatab Maris.
Kohapeal näen, et väike Karl Villem on tõesti oma õest Tuule Teelest kardinaalselt erinev. Kui tüdruk on malbe, koostööaldis ja kaalutlev, siis väiksema venna nimi võiks õe Tuule kõrval vabalt Äike olla – ta on korraga siin ja seal, rõõmus ja nõudlik, energiast pakatav ja tähelepanu otsiv. Tõeline kahene! Külalistele lõbus vaadata, vanematele paras proovikivi. “Villem on täpselt see rüblik, kellest pereveebides kirjutatakse – kes restoranis karjub ja poes end kõhuli viskab,” muigab ema.
Sellal kui Maris kodus vägesid juhatab, rabab Henry vabakutselisena tööd teha. Koostööpakkumisi tuleb uksest ja aknast. “Kui aus olla, on maru keeruline end jaotada ja pakkumisi filtreerida,” tunnistab ta. “Ühelt poolt tean, et kõigeks ei jätku aega, teisalt tahaks kõik ägedad projektid vastu võtta. Lisaks saadab sind vabakutselisena kogu aeg hirm: mis saab aasta-kahe pärast – kas siis ka tööd jagub? Nii tõmbadki end lõhki, sest ei taha tulevikule mõeldes ära öelda.”