„Minu ämm tahtis hirmsasti, et jõulutraditsioonid ka meie peres juurduksid. Hoolimata sellest, et mina olen juut, kinkis ta mulle pidevalt jõuluvanakujusid, kuuseehteid ja põhjapõtradega kaunistatud käterätikuid. Kui küsisin, miks, vastas ta, et „naise asi on kodu luua“ ning lisas, et ei peaks jõulupühade suhtes tundlik olema, sest jõuluvana ei olnud usklik ning ma ei nägevat üldse välja nagu tõsine juut.“

Ta ei valinud, mida ütles

„Ämm ütles mulle ilma igasuguse provotseerimissoovita näiteks „Nancy, sa pole mitte paks, aga lühike“ või „Sa meeldid mulle rohkem kui Kathleen (tema teine minia), sest su nina pole nii suur“ ja „Nancy, kas Bobby (minu eksabikaasa, tema poeg) vihkab mind? Sa ju tead, et ma ei tahtnud teda, kui rasedusest teada sain“.

Tema poeg ei saanud kodus valmistatud toitu

„Pärast 22aastast abielu leidsin vannitoast abikaasa kirjutatud märkmepaberi teatega, et ta lahkub ning kolib välja enne, kui ma õhtul koju jõuan. Püüdsin teda telefoni teel kätte saada, kuid ebaõnnestunult. Sestap helistasin tema emale. Ämm karjus telefonis, et mina polevat nõustunud tema pojale õhtusööki valmistama (ma tegin küll, aga mees ei ilmunud paljudel õhtutel koju enne, kui kõik olid juba voodisse läinud). Seejärel üürgas ta veel mõned solvangud, nii et pidin telefoni kõrvast eemal hoidma. Väga kahju, et ainult tema poeg talle korda läks, mitte meie lapsed, kes kogu seda karjumist pealt kuulsid.“

Ämm ei suutnud oma poja esimesest naisest üle saada

„Minu eksabikaasa oli juba enne minuga abiellumist abielus olnud. Tema ema hoidis elutoa seintel fotosid nende abiellumisest. Kui ma selle kohta küsisin, vasta ta: „Tundsime teda enne sind ja ta jääb alatiseks osaks meie perekonnast. Kas ta pole mitte ilus, ah?“ Kogu abielu jooksul kutsus ämm teda pereüritustele. Pole vaja ilmselt öelda, et pärast meie lahutust abiellus mu eksabikaasa taas. Kolmandat korda, nii tore mees, eks?“

Ämm kasutas minia kritiseerimiseks telefoniäppi

„Minu eksämm toitis oma poja enesekindlust ja -usku sellega, et kinnitas pidevalt – tema ei tee kunagi vigu. Kui abielus raskused tekkisid, pöördus poeg abi saamiseks ema pole. Nõuandeid jagas ämm talle Face Time’i vahendusel peetud kõnelustes, kusjuures mina viibisin sealsamas toas. Kogu asi päädis sellega, et poeg polnud kunagi milleski süüdi, kogu aeg ainult mina.“

Kraakleja, kes püüdis lapse hooldusõigust endale saada

„Kui ma esimest last ootasin, tegi ämm pidevalt ebaviisakaid märkusi, kuidas ma pole kindlasti piisavalt hea ema, ta tahaks last nädalavahetustel hoida ja mind siiski aidata. Nüüd, mil me oleme juba kaheksa aastat lahutatud, ei tee ta lastest väljagi. Jutuks hea küll, eks!“

Ta palus end kutsuda „hei, sina seal!“

„Ajal, mil me tema pojaga käisime, nõudis minu eksämm, et kutsuksin teda proua X’iks. Kohe pärast kihlumist pani ta mu köögilaua taha istuma ja sõnas: „Enam ei saa sa mind proua X-’ks kutsuda. See on perekonnas liiga ametlik. Kuidas sa tahad meid äiaga hüüda?“ Vastasin, et eesnimed oleks sobivad. Temale see variant aga ei sobinud. Mina jälle ei tahtnud neid emaks ja isaks kutsuda. Vahepeal tutvustas ta aga ennast mu sugulastele ja sõpradele eesnime pidi ega parandanud neid kunagi, kui nood teda sedaviisi ka kutsusid. Selline ebajärjekindlus segas mind ja hakkasin minagi teda eesnimega kõnetama. Seepeale helistas ta mu abikaasale ja kaebles, et ma ei austavat teda. Kui maha istusime, et asi selgeks rääkida, tekkis tohutu tüli. Lõpuks karjus ta, et „peaksin pidama kinni järjekorrast, milles inimrass süüa nokkida tohib!“ Mingil hetkel sekkus mu abikaasa, küsides, kuidas ma siis teda kutsuma peaksin. Ämm vastas, kas ema või „hei, sina!“ ja viskas toru hargile. Ja nii ma siis hüüdsingi teda „hei, sina seal“, seni kuni lahutasin.“

Rassistist ämm

„Ämm soovitas mehel mind maha jätta, sest ma ei saanud lapsi. Ta arvas sedagi, et mustad ja araablased ei tohiks abielluda. Oleme olnud lahutatud kaks aastat, aga olen siiani vihane, et me nõustamisele ei läinud.“

Ta õhutas lahutust tagant

„Olen üsna kindel, et minu lahutuses mängis olulist rolli ämm. Kui mu ekskaasa talle ütles, et soovib lahutada, ei väljendanud ämm mingit kurbust ega muret. Ta lihtsalt ütles: „Oh, kallis, kõik on korras!“ Ei ühtki soovitust, et võiksime veel proovida või kuidagi asja paranda. Mulle ütles ta, et tema poeg tahtis tõenäoliselt asja lõpetada, sest soovis kooli tagasi minna, mitte teha tööd, mida ta vihkas. Ämm ei olnud üldse valmis kontrollist oma poja üle loobuma. See, et mees lahkub ema ja isa juurest selleks, et luua oma perekond, talle pähe ei mahtunud.“

Ta sadas meie juurde sisse etteteatamata

„Kui ma abiellusin, elasid äi ja ämm meist mõne kvartali kaugusel. Mitmeid kordi, koera jalutades, astus ämm meie juurde sisse ilma ette helistamata, kasutades elektroonilist uksekoodi. Õnneks ei tabanud ta meid kunagi kompromiteerivas olekus, kuid kas ta siiski poleks võinud ette helistada, enne kui koeraga oma kodu uksest välja astus? Asja tegi hullemaks seegi, et mu eksabikaasa keeldus uksekoodi vahetamast.“

Lühidalt öeldes – ämm nagu õudusunenägu

„Kui ma esimest last ootasin, hakkas ämm minu eest kõiksuguseid otsuseid tegema, nii et kartsin juba, et äkki röövib ta lapse ära. Lõpuks sundisin eksmeest temaga rääkima ning ämm teatas karjudes, et kui see laps pole tema jaoks, siis ei tohiks meil üldse mingit last sündida! Ime, et minu osalus selles protsessis tema silmis vajalikuks osutus.“

Mille pärast paarid aga omavahel kõige rohkem tülitsevad, sellest loe SIIT!

Allikas: Huffington Post