Foto: Pixabay
Lisaks sellele, et kallistus tekitab tunde, et sinust hoolitakse ja sind armastatakse, tõstab see ka immuunsust ja vähendab stresssi. Lapsi peaks kallistama nendeks mõjudeks vähemalt 15 sekundit.

Igasugune sotsiaalne toetus on inimestele väga oluline, üks tähtsamaid aga kallistus: 15 sekundit või kauem kestev kallistus vähendab tugevalt stressihormooni taset lapse organismis, stimuleerib närvisüsteemi, vähendab pingeid ja parandab immuunsust.

Muide, lapsed, kes saavad vähe kallistusi, hakkavad hiljem kõndima, rääkima ja lugema. Inimene vajab kallistamist umbes 13 korda päevas, kahjuks enamik seda piisavalt ei saa.

Lisaks on uuringud tõestanud, et kallistamine aitab paremini taluda ka valu: vastav uuring tehti ühes Montreali haiglas, kus ravitakse enneaegseid lapsi. Uuringus vaadeldi 61 last, kellel mõõdeti vereproovi võtmise ajal pulssi, vere hapnikusisaldust ning jälgiti näoilmeid.

Leiti, et vereproovi võtmise ajal ema süles olnud lapsed toibusid valust kiiremini (kolme minutiga), samas kui valu tundmise ajal üksi olnud beebid kannatasid valust tingitud stressi käes kauem.

Ühe teise uuringu andmete põhjal saab aga öelda, et mitte ainult kallistused, vaid ka kellegagi koos magamine mõjub tervisele hästi ja pikendab eluiga. Tänu nõnda veedetud uneajale alaneb stressihormooni kortisooli tase.

Igasugune teise inimese puudutamine aeglustab närvisüsteemi tööd, alandab südame löögisagedust ning vererõhk, aga ka kortisooli taset veres. Puudutuste puudus võib tuua kaasa nii stressi, unehäireid kui nõrgenenud immuunsüsteemi vastupidavust.

Lihtne käepigistus, kallistus, ka seljapatsutus või pai kõlab ehk tavaliselt, ent see aitab kehal rahuneda ning paremini toimida ka täiskasvanuil.

Ajal mil iga vanem tahaks, et tema laps ja kõik lähedased terved püsiks, on seda hea teada ja arvesse võtta.

Nii, et kui su põnn järgmine kord plehku panna tahab, loe sekundeid ja ütle, talle, et see on sama oluline kui tervislik toit ja vitamiinid ning kallista terviseks!