Foto: Shutterstock
Kui emotsionaalsest intelligentsusest laiemalt rääkima hakati, tekitas see algul suhteliselt suure segaduse — seni peeti edu vaat et ainsaks aluseks IQ-d. Aga see pole sugugi nii.

Kui suurt mõju aga isiklikus ja ametialases edus omab emotsionaalne intelligentsus (inglise keeles EQ) Lühidalt vastates: SUURT! Tegemist on mõjuvõimsa viisiga oma energia suunamiseks ühte kohta, et saavutada suurepäraseid tulemusi.

Erinevalt IQst on EQ üsna suuresti mõjutatav ja muudetav. Kui kasutad pidevalt emotsionaalselt intelligentseid praktikaid, muutuvad need varsti harjumuslikeks käitumismustriteks. Ning mõne aja pärast hakkad emotsionaalselt intelligentselt reageerima ilma, et seda ise tähelegi paneksid. Ja kui aju juba sunnib sind uusi käitumismustreid kasutama, surevad vanad ja destruktiivsed käitumismallid varsti välja.

Miljonite inimeste käitumise analüüsimine näitab, et emotsionaalselt intelligentsetel inimestel on just sellised harjumused:

Foto: Shutterstock

Uudisteagentuurid ja ajalehed toovad meile iga päev negatiivseid uudiseid: lakkamatud sõjad, vägivallaaktid, langev majandus, pankrotistuvad firmad ja keskkonnakatastroofid. Väga lihtne on selle kõige keskel mõelda, et maailm veereb tohutu kiirusega allamäge. Kes teab, võib-olla see ongi nii. Kuid emotsionaalselt intelligentsed inimesed ei muretse selle pärast, sest neid ei ärrita asjad, mille kulgu nad kontrollida ei saa. Nad keskendavad kahele asjale, mis on täielikult nende mõju all: nende enda tähelepanu ja püüdlused. Paljud uuringud näitavad, et optimistid on nii füüsiliselt kui vaimselt tervemad kui pessimistid. Nad saavad ka tööl paremini hakkama. Meenuta seda kõike järgmisel korral, kui negatiivsete mõtete tulv sind endasse haarab.

Foto: Shutterstock

Kõik inimesed kogevad tundeid, kuid vaid vähesed suudavad neid nende ilmudes määratleda. Ja see on probleem, sest n-ö märgistamata tundeid mõistetakse sageli valesti, see viib ebaratsionaalsete valikute ja vastuolulise käitumiseni. Kõrge emotsionaalse intelligentsusega inimesed tulevad oma emotsioonide juhtimisega toime, sest mõistavad neid. Ühtlasi kasutavad nad oma tunnete väljendamiseks rikkalikku sõnavara. Kui paljud meist ütlevad lihtsalt, et tunnevad end halvasti, siis emotsionaalselt intelligentsed inimesed kirjeldavad, et nad on ärritunud, närvis, vihased, jalge alla sõtkutud. Mida spetsiifilisem on su sõnavalik, seda paremini teadvustad, kuidas end tegelikult tunned ja mida nende tunnetega peale hakkama peaksid.

Foto: Shutterstock

Emotsionaalselt intelligentsel inimese puhul on head kombed, empaatia ja lahkus tasakaalus, nad kasutavad neid enese kehtestamiseks ja piiride seadmiseks. Selline taktitundeline kombinatsioon on ideaalne konfliktide lahendamise korral. Olukordades, kus enamikul inimestest juhe kokku jookseb, keelduvad nemad passiivsest ja agressiivsest käitumisest. Nad jäävad tasakaalukaks ning liiguvad enesekindlalt emotsionaalsetest pursetest eemale. Niisuguse käitumisega neutraliseerivad nad rasked ja mürgised persoonid ilma, et neist endale vaenlasi teeksid.

Foto: Shutterstock

Pole vahet, kas nad on ekstra- või introverdid, emotsionaalselt intelligentsed inimesed huvituvad neid ümbritsevatest isikutest igal juhul. Uudishimu on empaatia tulemus, üks tähelepanuväärsemaid EQ juures. Mida rohkem sa teistest inimestest hoolid ja nende tegemistest huvitud, seda uudishimulikum sa oled.

Foto: Shutterstock

Emotsionaalselt intelligentsete inimeste moto on selline: „Lollitad mind ühe korra — häbi sulle. Lollitad aga kaks korda, siis pean häbenema mina.“ Nad andestavad ega pea vimma, kuid ei unusta kunagi. Negatiivsed emotsioonid, mis kaasnevad vimma pidamisega, on tegelikult vastus stressile. Stressis elamine aga mõjub laastavalt tervisele ning emotsionaalselt intelligentsed inimesed püüavad seda iga hinna eest vältida. Andestamine ei tähenda, et nad valesti käitunule uue võimaluse annaksid. Nad lihtsalt ei luba end valel kohtlemisel vastu maad suruda, lasevad asjadel minna ja kindlustavad end sel moel tulevikuebameeldivuste vastu.

Foto: Scanpix/PantherMedia

Kui võrdled seda, mis sulle meeldib ja rahuldust pakub pidevalt teistega, pole sa oma õnne peremees. Emotsionaalselt intelligentsed inimesed, kui neile midagi tõeliselt meeldib, ei lase kellegi teise arvamusel seda tunnet mõjutada. Olgugi, et teiste inimeste arvamust sinust pole võimalik „lihtsalt nupust välja keerata“, ei pea sa ennast kogu aeg teistega võrdlema. Võid nende arvamustele vaadata kui asjadele, mis elule vürtsi lisavad. Sellisel juhul pole vahet, mida teised teevad või ütlevad, sa väärtustad ennast ise. Hoolimata sellest, mida teised sinust mingil eluhetkel arvavad, pole sa kunagi nii hea või halb, nagu nad räägivad.

Foto: Shutterstock

Emotsionaalselt intelligentsed inimesed teavad, mis neid õnnelikuks teeb ja nad teevad selle nimel pidevalt tööd, et õnne oma õuele tuua, igas asjas. Nad muudavad monotoonse töö mänguks, teevad mingi lisaliigutuse, et inimesed, kellest nad hoolivad, õnnelikud oleksid, ning naudivad puhkusehetki ka siis, kui neil parajasti väga kiire on. Nad teavad, et selliste väikeste rõõmude lisamine ellu aitab võidelda stressiga ja muudab asjad jätkusuutlikuks.

Foto: Scanpix/PantherMedia

Kui sul on kindel arusaam sellest, kes sa oled, on teistel raske midagi, mis su hinge haavaks, öelda või teha. Emotsionaalselt intelligentsed inimesed on enesekindlad ja avatud, see annab neile päris paksu naha.

Foto: Scanpix/PantherMedia

Suur samm emotsionaalse intelligentsuse arendamisel on see, kui suudad iseendaga peetavatest negatiivsetest kõnelustest loobuda. Mida enam negatiivseid mõtteid sa mõlgutad, seda suurema jõu sa neile annad. Enamik neist mõtetest on need mis nad on — lihtsalt mõtted, mitte tõsiasjad. Saad oma sisemise hääle peatada, kui negatiivsed ja pessimistlikud mõtted üles kirjutad. Niiviisi aega maha võttes suudad neid mõtteid kainel pilgul vaadata ja selge peaga vaagida. Iga kord, kui kasutad sõnu „ei iialgi“, „halvim“ või „jäädavalt“, võid kindel olla, et need laused pole tõesed. Kui su mõtted ka paberil siiski faktidena välja näevad, näita neid näiteks sõbrale ja küsi, kas ta on sinuga ühel meelel. Niiviisi saad tõe välja selgitada.

Foto: Shutterstock

EQ mõjutab meie käitumist, keerulist navigeerimist sotsiaalses „elumeres“ ja positiivsete tulemustega isiklike otsuste tegemist. EQ moodustub neljast võtmeoskusest, mida saab jaotada kahekaupa kahe peamise kompetentsi — isikliku ja sotsiaalse pädevuse — alla.

Isiklik pädevus koosneb eneseteadvuslikest ja iseenda juhtimise oskustest, mis keskenduvad rohkem sulle kui sinu suhetele teiste inimestega. Isiklik pädevus tähendab võimet olla teadlik oma emotsioonidest, juhtida oma käitumist ja püüdlusi.

Eneseteadvus on võime tajuda oma emotsioone adekvaatselt ning nendest avaldumise hetkel n-ö eemal seista.

Iseenda juhtimine on oskus kasutada teadlikkust oma emotsioonidest nii, et säiliks paindlikkus ja suunaksid oma käitumist positiivselt.

Sotsiaalne pädevus koosneb sotsiaalsest teadlikkusest ja suhtlemisoskusest. Sotsiaalne pädevus on võime mõista teiste inimeste tujusid, käitumist ja motiive, neile adekvaatselt vastata ja suhtlemise kvaliteeti parandada.

Sotsiaalne teadlikkus on võime märgata teiste inimeste tundeid ja mõista, mis siis tegelikult ikkagi toimub.

Suhete juhtimine on inimese võime kasutada enda ja teiste inimeste emotsioone teadlikult nii, et suhtlemine oleks edukas.

Allikas: huffingtonpost.com