Foto: Unsplash
Ükski asi, mille elus läbi teeme või mida kogeme, pole viga. Kõigi inimestega juhtub halbu asju. Ka heade inimestega. Võib-olla hakkab see mõjutama ka enesehinnangut. Aja jooksul langeb eneseväärikus, hakkame tegema liialt palju kompromisse, et teistele meeldida. Seeläbi unustame aga enda väärtuse ja elamegi rohkem selle nimel, et teistele meele järgi olla. Nii läks ka minuga. Olen Anneli ja see on minu lugu.

Pere ja Kodu avaldab Anneli loo, kes jagab oma lahutusemõtteid lootuses, et ehk aitavad need ka kellelgi teisel oma elu kõrvaltvaataja pilguga näha ja endas otustusjulgust leida.

Vähemalt nii meeldib mulle mõelda väga raskest ja valusast abielulahutusest, mille tegin küllaltki noorelt läbi. Ma abiellusin 20-aastaselt, kolisin väiksemast linnast suuremasse linna ja pulmadki said peetud küllaltki uhked. Küll aga jäid minust maha nii sõbrad kui ka perekord. Kui olin suuremasse linna pärale jõudnud, tundsin, et olen nüüd justkui teise inimese kontrolli all. Tema mõte see ju oligi - teistest eemale kolida. Aga nüüd saan ma aru, miks ta pidi mind minu perest ja lähedastest eemale viima.

Mind koheldi iga päev nagu teenijat, mitte nagu naist ja ma õppisin sellest palju.