10 aastat tagasi leidsin oma printsi valgel hobusel. Elasime paar aastat minu vanemate juures. Kui aeg oli oma elu peale minna, kinkisid minu vanemad mulle sada tuhat krooni uue elu alustamise puhul.

See raha läks korteri sissemaksuks. Korteri ostsime laenuga. Laenu maksis prints. Mina olin beebiga kodus. Paar aastat hiljem müüsime korteri ja ostsime maja. ½ kuulub mulle ½ printsile (kaasomandis). Laenu tagasimakseid teeb siiani prints. Kui olen püüdnud laenust oma osa maksta, on ta keeldunud ja isegi minu poolt tema arvele kantud raha minu arvele tagasi kandnud. Niisiis on tema maksnud laenu ja mina muid kodu, toidu ja lastega seotud kulusid. Summad, mis mõlemad ühisesse majapidamisesse panustavad, on kokkuvõttes enamvähem võrdsed.

Kõik oligi väga ilus kuni selle hetkeni, mil prints otsustas ratsudada ka teise naise õuele. Teise naise õuel on prints ratsutanud nüüd juba viis aastat. Selle aja jooksul on olnud palju lahku-kokku minekuid. Ikka ja jälle sai prints uue võimaluse ja ikka ja jälle pidin pettuma ja haiget saama.

Nüüd on seis selline, et meil on printsiga kaks last aga kooselu ei ole enam võimalik. Mõlemad lapsed on alaealised. Prints väidab, et tema on maksnud laenu, seega kui maja maha müüme, on temal suurem õigus müügist saadud tulule. Väidab, et ligi 70% peab tema endale saama. Kas see on nii?

Märgin ära, et tema sissetulek on olnud alati suurem kui minul, aga kodu, toidu ja lastega seonduvad kulud olen ka mina katnud igakuiselt. Mina tasusin lisaks ka viis aastat autoliisingut (liising oli minu nimel), millega ise ei sõitnud. Autot kasutas 90% prints.

Ühe variandina kaalusime ka ühele või teisele poolele oma osa müümist, kuid siin kahjuks jään mina alla, sest ehkki laenumakse pole väga suur, siis üksi lisaks ka majapidamist üleval hoida ja katta kõik kulutused on keeruline. (Kui alimente saada, siis vast saaks hakkama.)

Oma osa printsile müümist ma kaaluda ei tahaks, sest see tähendaks seda, et kolin lastega oma kodust välja ja prints elab teise naisega meie kodus edasi (see on üsna kindel, sest ta on seda väitnud).

Prints ei ela praegu pidevalt meie kodus, käib mõnikord läbi ning väidab, et kui tema maksab laenu, siis tal muid kohustusi pere ees ei ole. Maja müügiga olen nõus, kuid sel korral peaks müümisega tegelema tema. Miks? Sellepärast, et 2 aastat tagasi oli meil maja müügis (mina tegelesin müügiga) ning ka ostja juba olemas. Prints oli maja müügiga nõus, kuid müügi vormistamiseks keeldus notarisse tulemast ning tehing jäi katki. Ikka ja jälle uskusin neid lubadusi, et ta lõpuks valib siiski oma pere ja pereelu nimel olin nõus andestama.

Nüüd on meil kokkulepe, et saan sügise saabumiseni veel kodus olla aga siis paneb prints maja müüki. Usun, et tegemist on venitamise taktikaga, sest varem pole tema lubadused vett pidanud. Me võiksime ju lastega kodus ka rahulikult edasi elada, aga ei saa, sest kui prints tuleb oma teise naise juurest vahepeal koju lapsi vaatama, siis ei lähe mitu päeva ära ning üritab kõigest väest mind ümber veenda, et lepiksin olukorraga, millega ma kõik need aastat pole leppida suutnud. Praeguses olukorras ei ole mul võimalik enam ühist vara temaga pidada, sest tal on õigus iga kell sisse astuda ja mitte ära minna. Kuidas siis edasi minna?

Alimentide osas on tal samuti põhjus olemas neid mitte maksta. Väidab, et kui tema maksab laenu, siis alimente maksma ei pea. Kas kaasomad ja alimendid on omavahel seotud? Kuidas peaks siinkohal toimima?

Ma palun teie abi, et teaksin, mis samme peaksin ette võtma, et see lõputu õudus saaks ükskord läbi.

Eesti Advokatuuri liikmed selgitavad nelja nädala jooksul meie portaalis küsimusi, mis on seotud perekonnaõigusega - teemaks tulevad kooselu ja lahutusega seotud küsimused.

Kommenteerib vandeadvokaat Katrin Orav

Kui mees ja naine (elukaaslased) on ostnud kaasomandisse kinnistu ja võtnud selleks pangalt ühiselt laenu, on nende puhul tegemist solidaarvõlgnikega. See tähendab, et panga ees vastutavad nad laenu tagasimaksmise eest võrdselt. Kui poolte elukorraldus on olnud selline, et ainult mees on tasunud pangale laenumakseid, tekib tal õigus nõuda pool tasutud laenumaksetest tagasi naiselt. Laenu tuleb tagasi maksta sõltumata sellest, kas naine on maksnud elamisega seotud muid kulusid. Välja avatud juhul, kui pooltel oli eelnev teistsugune kirjalik kokkulepe. Tavapäraselt kui kinnistu sellises olukorras müüakse kolmandatele isikutele, tasutakse esmalt tagasi laenujääk ja seejärel jagatakse allesjäänud raha kaasomanike vahel võrdsetes osades. Kuna antud juhul on mees tasunud laenumakseid ainuisikuliselt, tekib tal õigus nõuda poole tasutud laenumaksete osas naiselt hüvitist. Kinnistu müümise korral tähendab see seda, et peale laenujäägi tagastamist saab naine alles jäänud rahast pool miinus laenumaksed, mida ta selle aja jooksul maksnud ei ole, kui mees otsustab neid tagasi nõuda.

Kui poolte kooselu on pöördumatult lõppenud ja soovitakse ka kaasomand lõpetada, on seda võimalik teha mitmel viisil. Oluline on siinjuures meeles pidada, et kinnisasja tervikuna ei saa üks kaasomanik oma äranägemisel müüa. Pooled võivad kokku leppida, et kinnistu müüakse maha ja saadud rahast tasutakse laenujääk. Võib kokku leppida ka selliselt, et üks pool ostab teise kaasomandi osa ära ja võtab üle laenu tagasimaksmise kohustuse täies ulatuses. Kui pooled ei saavuta kokkulepet kaasomandi lõpetamiseks kohtuväliselt, tuleb pöörduda vastava nõudega kohtu poole.

Varasuhete kujunemise kohta vaata videot SIIT!

Kui pooled otsustavad kaasomandi lõpetada selliselt, et mees ostab naise osa kinnistust ja saab selle tulemusena kinnistu ainuomanikuks, on tal õigus ise otsustada kes ja kui palju selles majas elab või viibib.
Kaasomand ja laste ülalpidamiseks mõeldud elatis ei ole omavahel seotud. Elatise nõue on lastel olemas sõltumata sellest, kuidas vanemad oma varalised suhted korraldavad ja kas vanemad on omavahel abielus või mitte. Kui laste isa ei ela lastega igapäevaselt koos või ei osale laste kasvatamises, on ta kohustatud täitma laste ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel. Sellisel juhul tuleb esitada elatise nõudes hagi kohtusse. Kaasomandi lõpetamise vaidlus ja elatise vaidlus on kaks täiesti eraldi kohtumenetlust. Kaasomandi lõpetamiseks esitab hagi kohtusse üks kaasomanik. Elatise väljamõistmise nõudes on hagejateks lapsed, keda esindab nende seaduslik esindaja — ema või isa.