Ära ole last korrale kutsudes sõltuv hävitavatest emotsioonidest
Kellelegi pole võõrad olukorrad, kui laps hakkab vastu, jonnib, käitub halvasti. Kui selliseid olukordi tuleb ette aga rohkelt, tüütab see ära ja vaja on mingit lahendust. Seetõttu pakume mõned alternatiivid, mida lastega teha.
Räägi lastele, et kõik, mida teete, on ühise meeskonna nimel. Näiteks kui lapsed ei soovi kodutöödes kaasa lüüa, siis räägi neile, et see on kasulik ja vajalik ka neile. Võib-olla saab kodutööd pöörata aga huvitavaks mänguks, mille eest teenivad lapsed näiteks lisapunkte.
Proovi ennetada nende vajadusi. Oma lapsi tead ise kõige paremini. Võib-olla tahab laps poes olles alati midagi magusat või hakkab ta söögilauas pidevalt nutitelefoni näppima. Selliseid asju teades saad aga enne poodi minekut kokku leppida, et ta saab ühe kommi või seekord ta kommi ei saa.
Sõlmi kokkuleppeid. Näiteks kui laps käitub ilusti, siis saab ta midagi. Oletame, et tal on kombeks süüa küpsiseid diivanil istudes ja seetõttu on diivan alati puru täis. Võid aga seada tingimuseks, et laps saab küpsiseid juhul, kui sööb neid köögis.
Pane paika piirangud. Kui tead, et laps tahab alati poes kommi, siis võid seada piirangu. Näiteks võib ta valida maiustuse, mis maksab kõige rohkem 2 eurot. Nii jääb lapsele mulje, et ta sai ise otsustada, aga tegelikult oli sul olukorra üle ikkagi kontroll.
Ole täpne. Head piirid on selged. Tõenäoliselt sinu nägemus korras toast erineb sinu lapse omast. Seetõttu ära eelda, et laps saab täpselt aru, mida mõtled. Kui soovid, et miski saaks kindlat moodi tehtud, siis väljenda, mida silmas pead.
Ole positiivne. Proovi anda rohkem lubadusi ja vähem ähvardada. Näiteks hoidu ütlemast, mida keelad teha, kui laps jätab mingi asja tegemata. Selle asemel ütle, et kui ta koristab oma toa, saab ta seda või teist. Positiivne hoiak on oluliselt motiveerivam ja toob paremaid tulemusi.
Ära ole sõltuv vihast ja ähvardustest. See tähendab, et ära mõtle välja suuremaid karistusi, kui lapsed ei tee kõike nii nagu ütlesid. See tekitab stressi nii sulle kui ka lastele.
Anna lastele valikuvõimalus. See annab mingis mõttes sulle kontrolli, aga jätab lastele võimaluse otsustada. Nii jääb lapsele mulje, et ta tegi valiku ise ja tekib vähem tülisid. Seda võib teha ka majapidamistöödega. Näiteks küsid, kas laps soovib teha seda, teist või kolmandat tööd. Igal juhul saab töö aga tehtud.
Tuleta asju meelde. See on palju parem, kui tõrelemine. Kui peres on näiteks rutiin, et laupäeviti koristatakse, siis tuleta lapsele reedel meelde, et homme on aeg tuba ära koristada.
Väljenda ennast selgelt. Näiteks, kui lähete pood ja tead, et seekord te kommi ei osta, siis ütle seda. See on parem variant, kui hakata poes kommiriiuli või kassa juures vaidlema.
Paku alternatiive, kuid ära ütle lihtsalt ei. Näiteks laps soovib küpsiseid, aga ta on neid täna juba söönud. Siis võid öelda, et küpsiseid ta ei saa, ent ta võib süüa müslit.
Lase neil pettuda. Erinevate vigade tegemine on loomulik ja seetõttu ei maksa lastega pahandada, kui nad saavad hakkama mingi tõelise jamaga. Proovi sellele läheneda niimoodi, et selles on midagi õpetlikku. Vigadest õpitakse kõige paremini. Kui laps hakkab mingeid pättuseid aga meelega tegema, siis on aeg rääkida tõsisemalt.
Ole avatud. On väga tähtis, et sinu lapsed saaksid alati tulla sinu juurde ja rääkida oma muredest. Kui miski vaevab neid, siis tavaliselt on lapsevanemad esimesed, kellelt otsitakse abi. Seetõttu on väga tähtis, et sinu ja su lapse vahel oleks usaldus. Parem on see, et ta räägib sulle, millest mõtleb, kui see, et hoiab asju saladuses ja elab need enda sees läbi.
Allikas: yourtango.com
