Armastusest, petmisest ja seksist ehk seitse aastat suhet

Ühes Ausad Mehed podcastis, peatusime saateväliselt külalisega korraks teemal suhted ja seks. Külaline esitas mulle küsimuse, mida olen ise korduvalt endalt küsinud, aga täpset ja täiesti selget vastust leidnud veel ei ole.

“Miks on nii, et pärast lapse sündi kaob suhtest intiimsus ja seksuaalelu?”

See pani mind taaskord mõtlema ning seda sama vestlust sain ka laupäeva õhtul, kodus olles jätkata koos oma naise ja sõpradega.

On väga palju mehi, kes peale lapse sündi ei saa kodus enam oma naiselt kas üldse, või mitte piisavalt palju seksi. Sellest ei soovi või ei osata rääkida, kuid see on tegelikkus. Mis see aga meestega omakorda teeb?

Nad muutuvad närviliseks.

Nad satuvad segadusse.

Neis võib hakata kasvama vaikselt uus alaväärsuskompleks, mis ütleb, et äkki nad ei ole enam piisavalt head partnerid oma naisele.

Samuti võib tulla pähe ideid sellest, et võib-olla ongi suhe nüüdseks läbi ja armastus otsas.

Nad võivad olla vihased oma naiste peale, et naised sellised piprad on ning ennast kätte ei anna.

Nad on teinekord vihased iseenda peale, et neis ei ole piisavalt kannatlikkust, et oma naisele hoolivalt ja armastavalt olemas olla ning teda sebides voodisse saada.

Ei saa ka välistada seda, et nad ei oleks oma sündinud lapse peale vihased, sest lapse sünd ju seksipuuduse tekitas.

Seda olen ka mina kogenud, et olen olnud mitmel korral alateadlikult pahane tütre peale. Selge on aga see, et laps ei ole süüdi, lihtsalt meie mõistus otsib alati meist väljaspool olevaid põhjuseid, millele saaks näpuga näidata ja enda ning oma naise ühist suutmatust süüdistada ja ka vastutuste oma probleemide ees süüdistuse näol ära anda.

Väga paljud mehed, kellega olen sellel teemal rääkinud, on kinnitanud minu kogemust ka enda isiklike lugudega. Enamikes suhetes saab seks otsa pärast lapse sündimist ja naine ei anna enam kätte ning mees jääb kuivale. Ütlen enamikes, sest see ei ole alati niimoodi.

See kõik, mis meest valdama võib hakata, võib viia selleni, et mees muutub kohmetuks, ega oska enam oma naisele mitte kuidagi läheneda. Naine kellega ollakse koos oldud aastaid, muutub järsku selliseks kehastuseks, kellega ollakse lihtsalt ülikohmetud.

See tähendab seda, et mees ei oska oma naist enam ilusti ja meelitavalt komplimenteerida.

Mees ei oska ilusasti, viisakalt, romantiliselt ja intiimsete vihjete ning puuduste kaudu oma naist puudutada, mis tekitaks meeleolu, kus naine sooviks end oma mehega seksulaaselt jagada.

Selle asemel võib juhtuda, et mees hakkab krabama kohmetult oma naise erinevaid kehaosasid ja hakkab käituma nagu mingisugune imbetsill, kes näeb esimest korda naissugu ja siis ei tea, mida kõike temaga kohe ära teha saaks.

Teinekord ei oska mees mitte närviline olla, sest ta tunneb, et seksuaalsed vajadused on jäänud rahuldamata.

Mees võib tunda, et on mehena täiesti saamatu, sest ta ei oska oma pikaajalist partnerit, keda tuntakse väga hästi, enam absoluutselt sebida.

Miks? Ma ei tea, ma saan rääkida vaid enda isiklikust kogemusest.

Minul näiteks puudub kannatlikkus. See on üks suurimaid oskuseid, mille pean endale selgeks tegema. See kannatlikkuse puudumine kandub väga mitmesse eluvaldkonda üle.

Seda kannatlikkuse osa kinnitas mulle ka Jana Paulman oma raamatuga “Kui naine armastab meest — avalikud kirjad mehele”, kus ta tõi välja, et osad naised ongi need, kellega tuleb olla eriti kannatlik, et seks saaks toimuda. Eelmängu osa peab olema pikk, vahel isegi päevi, et naist lainele saada, sest naine ei suuda, mis iganes põhjustel lõdvestuda. Pea on täis mõtteid ja muid asju ning siis seksi ei ole.

Ma olen mõtlema hakanud, et miks on siis looduse poolt selliselt meid tehtud, et naised justkui ei vaja nii tihti seksi või orgasmi, aga mehed peavad seda aeg-ajalt ikkagi saama.

See tunne, kiim, iha ja soov ennast oma naisega seksuaalselt jagada, on minu silmis kaheetapiline.

Esimene etapp on see, kus oled lihtsalt kiimas ja soovid saada seksi. See võib vabalt olla liigsest stressist, pingelisest olukorrast igapäevaelus või lihtsalt suurest armastusest ja igatsusest oma naise vastu.

Teine etapp on see, mis jõuab kätte siis, kui oled väga pikalt elanud väljutamata spermaga ning ka omaenda käsi pole soovinud kasutusele võtta. Kõlab toorelt ja rõvedalt, aga ma räägin asjadest nii nagu need tegelikult on.

Olgem ausad, mehed, kes on ennast ise rahuldanud ja oma elus ka seksi saanud, teavad suurepäraselt, et pihku löömine ei ole päris see, ja see tegevus seda tunnet ei rahulda ega maanda.

Teinekord ongi see tunne nii suur, et me meestena ei suuda enda kehas normaalselt enam olla. Ajab nihelema ja kubeme ning munandite piirkonda tekib tunne nagu seal ripuksid suured 15 kilogrammised sangpommid. See tunne on ausalt raske ja sugugi mitte meeldiv, sest see pärsib igasugust loomingulist, keskendumisvõimet ja tekitab ka närvilisust juurde.

Kogemus on näidanud ja paljud mehed minu ümber samuti seda kinnitanud, et seks maandab ja tõmbab tühjaks 2-4 nädalaks. Isu kaob ja sina oled mehena happy, naeratad rohkem ja oled üldse üks tore mees oma naisele.

Pihku löömine see-eest, aga lahendab asja 1-2 päevaks. Aga see mehe sees olev ängistus ei kao mitte kusagile. See ei aita, seega see on mõttetu tegevus ja lihtsalt seksuaalenergia raiskamine ning üleüldse oma aja ja energia raiskamine tegevusele, mis tegelikult tulemust ei too.

Miks see siis ikkagi on niimoodi, et mehed soovivad rohkem seksi ning orgasmi ja peavad seda enda sisemist sitta loomupäraselt tihedamini endast väljutama?

Ma ei tea, võib-olla sina tead, jaga siis palun!

Kui sa oled naine, siis palun jaga enda kogemust, maailmavaadet, hoiakut ja mõtteviisi sellel teemal, miks te nii teete, millest see tuleneb või mis seda põhjustab ja kuidas saaks sellest koos üle minna?

Teine mõte, millele olen mõelnud ja millest oleme rääkinud on see, et naine saab peaaegu alati oma tahtmise, aga mees mitte. Seda just seksuaalses aspektist vaadatuna. Kui naine ei soovi seksi, siis ega mees seda ikka naljalt ei saa ka. Välja arvatud juhul, kui mees otsustab oma naist vägisi võtta, aga ükski armastav ja oma naisest hooliv ning lugupidav mees sellist sitta ei korraldaks!

Kui naine ei taha musi, siis ta ei anna ja mees ei saa.

Aga kui olukorrad on vastupidised ja mees mängib mingil põhjusel mängu, kus ta ei taha musi, siis ta ikkagi annab lõpuks naisele, sest naine tahab. Ja mees ise tahab ka musi, hellust, hoolivust ja intiimset jagamist. Ärge palun arvake, et mehed on tuimad ja ei vaja hoolivust ja õrnust oma ellu.

Kui mees ütleb, et ta ei soovi oma naisega seksida ja naine seisab alasti tema ees või istub tal kaksiratsi peal, siis ega mees ikka naljalt ära ei ütle. Selleks peab olema väga mõjuv põhjus. Loomulikult on kõikjal erandeid.

Miks see on niimoodi? Võim on justkui naiste käes. Mida ma sellega kõigega öelda soovin?

Minu suhe on kestnud täna 7 aastat ja ma ei jätaks oma naist elusees maha sellepärast, et suhtes puudub seksuaalne tegevus ja intiimsus. Ma olen valmis ootama, ma ei jookse sellise väikese ning ajutise takistuse pärast mujale.

Ma ei ole ideaalne mees, ära palun seda endale pähe võta. Minu tugevuseks on lihtsalt jääda truuks ja kindlaks ning olla valmis panustama ja pingutama, et asi saaks taaskord õnnelikult ja harmooniliselt tervikuna toimida.

Minu perspektiivist on mul endiselt maailma parim naine ja ma mõtlen seda päriselt. Olen väga tänulik talle selle imelise 7 aastase teekonna eest. Nende ühiste reiside, õnnestumiste, õpetlike õnnetuste, teadlikumaks muutuvate kogemuste ja meie imelise tütre eest!

Ma ütlen seda üldistades, sest erand kinnitab alati reeglit.

Kui sa oled see mees, kes tahaks koheselt võõra naisega voodisse ronida, kui kodus seks hakkab puuduma, siis oled sa lihtsalt üks sitahäda, kui sa seda teed!

Sa oled loomult ja mõistuselt nõrk mees, kes ei suuda keskenduda, panustada, pühenduda ega tulla toime keeruliste olukordadega, mis suures pildis sind tegelikult paremuse poole kasvataks.

See on minu arvamus, aga mõistan ka inimeste olukordi ja võib-olla teinekord on see ainus ja kõige õigem valik. Ma ise ei ole lihtsalt mees, kes seda täna toetaks ja seda mõistaks. Võib-olla ma ka ronin teise naisega voodisse, kui 10 aastat seksi ei saa…ei tea, täna ma seda ei tee!

Minu arvates õige mees armastab oma naist ka siis, kui suhtes peaks olema tsölibaat. Jah, seks on suhtes oluline, kuid olgem ausad, kas seksipuudus teeb sinu naisest kehvema naise? Või kas sellepärast on suhe sitt, et suhtes ei ole aktiivset suguelu? Kindlasti mitte, mina vähemasti niimoodi ei arva.

Märkasin ühel hetkel, et kui võtsin vastutuse olla parem mees oma naisele, siis asjad hakkasid muutuma. Lükkasin võrrandist välja selle ebameeldiva hüljatuse tunde, püüdsin olla teadlikult rohkem kohal ja vähem närvilisem oma tütre ja oma naisega (see tuleneb seksipuudusest või muust pingest igapäevaelus) ning anda endast parim, et olla elurõõmsam ja positivsem ning sallivam, siis intiimsus minu ja minu naise vahel paranes ning piltlikult öeldes sain ma järgnevate päevade jooksul oma naiselt intiimset armastust.

Ja see ei olnud mitte halastusest või kaastundest vms, vaid naine päriselt soovis ennast minuga jagada.

Panen sulle südamele, et suhe on täiskohaga “töökoht”, kus mõlemad osapooled peavad olema valmis tegema tööd ja panustama, et midagi ilusat saaks kasvada.

Aga selge on ka see, et maailm on meie peegel, mis tähendab, et kui mina soovin oma naiselt või mehelt midagi, siis tuleb mul endal esialgu olla see, keda tema tahaks. Mitte vastupidi, et kui ma teda saan, siis ma olen selline ja selline. See on minu kogemus.

Ja minu kogemuslik soovitus on sulle, et ära jookse ära teise naise juurde, sest sa ei tea ealeski, millal tuleb see hetk, kus olukord pöördub ja naine soovib sinuga koguaeg ennast intiimselt ja armastavalt magamistoas jagada. Tulemata see kindlasti ei jää!

Sellised olid minu mõtted vestlustest naise ja sõpradega. Kui see kirjutis sulle meeldis, siis palun jaga seda kellegagi, kellel võiks neid mõtteid vaja minna, et tunda ennast paremini või tunda ennast selliselt, et ta ei ole üksinda.

Jaga
Kommentaarid