Tanel Jäppinen otsustas koos perega aja maha võtta. Kodu müüdi ära, selle asemele osteti autokaravan ja teekond lõuna poole võis alata. Koroonakriis tabas peret nii kaugel, et tagasi tulla polnud enam mõtet.

Selle loo tegemise algusjärgus koroona Taneli perele veel kuklasse ei hinganud, lõpus aga küll. Pikem video pere praegusest olukorrast on artikli lõpus.

Pere ja Kodu podcasti saatejuht Tanel Jäppinen (35) on positiivse ja rahumeelse vanemluse mentor ning koolitaja, kelle missioon ja igapäevane töö on toetada individuaalsete nõustamiste ning veebikursuste kaudu teisi lapsevanemaid nende teekonnal rahumeelse vanemluseni. Möödunud aasta lõpus tegi aga mees ise kannapöörde, mis muutis nii tema enda kui ka tema pere, abikaasa Mareti (36), tütre Sienna (5) ja poja Jenseni (2) elu igaveseks.

Aasta aega ratastel
Foto: erakogu

See oli aasta 2017, kui värsked lapsevanemad Tanel ja Maret Tartusse kesklinna veerele päris oma kodu soetasid. Veel enam, tegemist oli nende unistuste koduga koos sauna, nelja magamistoa, kodukontori, õhtupäikeses kümbleva terrassi, turvalise mänguala ja toredate naabritega. Aastaid müügitööga peret ülal pidanud Tanel puhus samal ajal elu sisse oma rahumeelse vanemluse programmile, millest oli pärast laste sündi saanud tema kirg ja kutsumus. Maret aga pühendas end perele ja võimaldas abikaasal tavapärasest oluliselt rohkem aega töötegemisele pühendada. Ent juba kaks aastat hiljem hakkas midagi nende sees närima. „Üks meie olulistest pereväärtustest on koos olemine ja ühtehoidmine. Ma küll propageerisin oma töös lastega koos olemise tähtsust, eriti just isade puhul, kuid konflikt minu enda sees kogus järjest tuure – ma tegin väga palju tööd selleks, et pere üleval pidada, aga samal ajal jäin ilma nendest kogemustest, mida ma tegelikult tahtsin kogeda. Olla päriselt ka oma laste ja oma naise jaoks olemas,” meenutab Tanel esimesi viiteid peatselt eesootavale elumuutusele.

Tegin palju tööd ja jäin ilma võimalusest olla päriselt laste ja naise jaoks olemas.

Ka Maret tundis oma hinges teatavat rahutust: „Juba paar aastat on mind kütkestanud minimalistlik eluviis. Mulle on alati meeldinud asju organiseerida ja korrastada, kuid ühel hetkel muutus asjade üleküllus talumatuks.” Nii kaevus naine minimalismi teemadesse, luges läbi Jaapani korrastuskunsti superstaari Marie Kondo raamatud, jälgis selleteemalisi gruppe Facebookis ja hakkas tasapisi omandatud teadmisi ka oma elus ning oma kodus rakendama. Väga suure osa oma asjadest, mida nad päriselt ei vajanud, ta müüs, annetas või lihtsalt andis ära. „Oluline on jätta alles vaid need asjad, mida mul päriselt ka vaja läheb või mis mulle tõesti väga meeldivad,” toob naine välja põhimõtted, mille järgi elab. Peale asjade laieneb minimalistlik eluviis ka pahna vähendamisele tarbitavas infovoos – kas me vajame pidevalt meeldetuletust, et me ikka veel pole piisavad? Tänu Mareti armastusele minimalismi vastu ja Taneli soovile rohkem aega koos perega veeta, sündis paaril 2019. aasta lõpus julge otsus oma unistuste kodu maha müüa ning veeta järgnev aasta koos perega ratastel.

Nii nagu heade asjadega ikka, hakkas kõik justkui iseenesest lahenema. „Kahe-kolme päevaga oli otsus tehtud, paari päeva pärast tuli maakler, nädal hiljem oli kodu müügikuulutus üleval ja 1,5 kuu pärast ostja olemas,” meenutab Tanel sündmuste kiiret kulgu ja Maret lisab: „Kuu enne kodu müüki panekut olime ostnud uue pesumasina ja kuivati ning mõned kuud enne seda teinud Taneli kodukontoris remonti. Meil tõepoolest polnud siis veel aimugi, et õige varsti elame me senise 112 m2 asemel 12 m2 suurusel pinnal.”

Enne matkaauto soetamist oli noore pere kogemus päädinud üksnes kümnepäevase rendiautoreisiga Põhja-Norrasse, mis oli küll lühike, kuid jättis mõlema mõttepinnasesse ühe väikese seemne idanema. Kogemuste vähesus tekitas esialgu küll parajalt ärevust, kuid Matkasuvilad.ee kirglik ja kogenud meeskond oli nõu ja jõuga igati toeks, tänu millele möödusid ettevalmistused suurreisiks sujuvalt. Õige pisut tuli uut kodu Taneli töötegemise jaoks vajalike vahenditega täiendada, kuid kõik eluks vajalik on neil nüüdseks olemas.

Aasta aega ratastel
Foto: erakogu

Pere eelarve on kahanenud poole võrra, kui mitte rohkemgi.

Et intervjuu tegemise ajal peatub pere Hispaanias üpris eraldatud kohas, on elektri tootmisel palju abi matkaauto katusel asuvatest päikesepaneelidest ja tänu soojale kliimale on ka küttekulu nullilähedane. Suurimaks piiratud ressursiks on puhas vesi, kuid säästlikku eluviisi pooldava perena pole kellelgi selle väikese ebamugavuse vastu midagi.

Aasta aega ratastel
Foto: erakogu
Taneli sõnul on pere eelarve kahanenud poole võrra, kui mitte rohkemgi. Tänu sellele on tema kui pere toitja õlgadelt langenud ära suur koorem ja ärevuse allikas ning see väljendub ka tema enesetundes: „Lisaks sellele, et füüsiliselt on rohkem aega perega olla, tunnen, et olen ka ise rahulikum. Enam ei ole konstantset hirmu, et kui ma tööd ei tee, siis ei ela me ära.”


Investeering vanemlusse ja paarisuhtesse

Majanduslik aspekt on küll oluline, eriti kui see mõjutab peresiseseid suhteid, kuid sellest veelgi olulisemaks peavad Tanel ja Maret võimalust lastega koos olla, seni kuni Sienna ja Jensen seda veel tahavad. Positiivse ja rahumeelse vanemluse usku Maret ja Tanel jagavad oma tähelepanu ja aega lastele väga teadlikult. Nii näiteks võtab muidu 20–30-tunniseid töönädalaid tegev Tanel pikkade autosõidupäevade kestel spetsiaalselt aega selleks, et lastega mürada, et aidata neil muidu autoistmesse surutud energiat välja elada. Pereisa sõnul on olnud tõeline nauding näha, kui kirgastavalt on ratastel elu mõjunud laste mängule ja fantaasiale.

Aasta aega ratastel
Foto: erakogu

Kahest ämbrist ja viiest kühvlist täiesti piisab selleks, et lapsed end tundideks iseseisvalt rannaliivale mängima unustaks. Üheks väljakutseks sellist eluviisi viljeledes on lastele kummagi vanemaga üks ühele aja võimaldamine, aga ka töö jaoks rahu ja vaikuse leidmine. Mareti sõnul on selgemast selge see, et reisimisest rohkemgi naudivad lapsed võimalust lihtsalt ema ja isaga koos olla: „Nad saavad aru, et praegu on see nende jaoks lõputu ressurss. Mitte nii, et kui puhkus läbi, siis minnakse tagasi töö ja lasteaia režiimile.”

Me kõik tahame, et meie lapsed kasvaksid karistuse ja draamata, seda saavutada pole aga sugugi lihtne. Tanel jagab sellel teemal oma facebookilehel soovitusi SIIN!

Pead-jalad koos elamine on paras proovikivi ka paarisuhtele.

Lisaks lastega seotud väljakutsetele on sedalaadi pead-jalad koos elamine paras proovikivi ka paarisuhtele. Tanel ja Maret tunnistavad, et kui põgusateks lähedushetkedeks aega leida pole probleem, siis üheks väljakutseks sellise eluviisi viljelemisel on aja leidmine sügavamateks vestlusteks ja mõtestatumaks koosolemiseks.

Aasta aega ratastel
Foto: erakogu

Ühe lahendusena kasutavad nad selleks oma paariteraapiaseansse, millega nad alustasid juba rohkem kui aasta tagasi veel Eestis elades. Kord nädalas võetakse koos terapeudiga videokõne teel see aeg, et südamest südamesse rääkida ja mis seal salata, vahepeal ka teineteise õlal nutta. Kõik need muutused, olgugi et ise igatsetud ja ellu viidud, on kogu perele siiski paras väljakutse. „Kui nii võtta, oleme me oma asjadega päris hästi hakkama saanud,” tunnistab Maret ja lisab: „Me investeerime selle teraapia jätkamisega oma suhtesse.”

Ükski otsus ei ole pöördumatu

Ka Tanel on asjade käiguga rahul. Ta on rahul, et valitud eluviis võimaldab elada rohkem oma väärtustega sünkroonis kui varem. Tanel ja Maret ei kutsu oma looga sugugi inimesi üles oma kodusid maha müüma, küll aga kutsuvad nad inimesi üles välja selgitama oma isiklikud, aga ka oma peresisesed väärtused ning nende ja ainult nende põhjal oma elus valikuid langetama. Selmet mööda oma pere, sõprade või ühiskonna etteantud jooni käia.

Aasta aega ratastel
Foto: erakogu

Võib-olla piisab mõnele perele ka sellest, kui aeg-ajalt koos looduses telkimas käia või veeta aasta jooksul näiteks mõni nädal ilma ühegi digi- ja nutiseadmeta. „Meie jaoks oli lisaks koos veedetud ajale ja minimalistlikule elustiilile oluline näidata lastele ka laia maailma, lubada neil kogeda multikultuursust ning lasta sallivusel saada osaks nende identiteedist,” räägib pereisa kirglikult oma kasvatuspõhimõtetest.

Aasta aega ratastel
Foto: erakogu

Ehkki Tanel ja Maret seadsid eesmärgiks veeta kogu 2020. aasta ratastel, ei välista nad, et jätkavad sellise elustiiliga ka pärast aasta ja koroonakriisi möödumist või sedagi, et nad juba varem Eestisse tagasi pöörduvad. „Peaaegu ükski otsus siin elus ei ole pöördumatu,” vahendab Tanel oma tuttava koolitaja Peep Vainu mõtteid, mis aitasid tal elumuutuseks ettevalmistusi tehes tekkinud ärevusega paremini toime tulla. Nüüd aga ei saaks tehtud valikutega rohkem rahul olla ja ta kirjeldab: „Eile õhtul lõpetasin ühe töökõne USA-sse alles kell kolmveerand üks öösel ja enne kui magama läksin, astusin õue, kuulasin merekohinat, vaatasin tähti ja tundsin, et olen iseendaga kontaktis. Isegi siis, kui töötan südaööni, olen ikka oma väärtustega rohkem kontaktis. Kiiret pole kuhugi.”

Uus katsumus

Praeguse seisuga ei saagi Taneli pere kusagile kiirustada, sest koroonakriisi saabudes olid nad kodust nii kaugel, et otsustati pigem paigale jääda kui riskida mõnda piiripunkti kinnijäämisega. Eile (21.03) saatis välisministeerium soovituse teisipäeval Malagast Eestisse lennata, kui nad teevad nö päästelennu. "Otsustame ilmselt ikka siia jääda, kuna Eestis on olla ainult ligi seitsmekümnese kasuisa juures või 85aastase vanaema juures, mis ei tundu mõistlik. Lisaks pole aimu ka, kas ja kuna matkaauto kätte saaks," arvab Tanel praegusest olukorrast ja lisab, et peagi tuleb ilmselt perele leida veelgi eraldatum paik, siis tuleb juba arvestada ka puuduliku internetiühendusega.

Asjaolusid leevendab see, et pere on ennast algusest peale pikaks äraolemiseks ette valmistanud.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!