Mõned neist on siin:

1. Sa ei maga piisavalt.

Jah muidugi, see põhjus on pisut küsitav, aga mitte sel põhjusel, mida sina arvad. Magamine ei tähenda mitte ainult magamist ja puhkust, vaid ööune ajal toimub su kehas hulk erinevaid protsesse. Näiteks asub tööle kasvuhormoon. See on valk, mida toodetakse hüpofüüsis ehk ajuripatsis ning selle ülesandeks on lihastoonuse hoidmine ja luude tugevdamine.

Kasvuhormoon mõjutab ka seda, kuidas inimkeha rasva ladustab (eriti kõhupiirkonda), aitab hoida hea ja halva kolesterooli tasakaalu ja on ülivajalik aju normaalseks toimimiseks. Ning nagu sellest veel vähe oleks – kui organismis pole piisavalt kasvuhormooni, viib see väsimuse tekkele, lihastoonus langeb, väsimus tekib tavalisest kiiremini ning ilmneda võivad depressiooni sümptomid. Kuna kasvuhormooni toodab keha esmajoones une ajal, on igal öösel vaja 7-8 tundi kvaliteetset und. See hoiab ka kaalu normis, valureaktsiooni väiksema ja annab energiat.

2. Sa sööd liiga palju rämpstoitu.

Sageli arvatakse, et suhkur on kiireim viis energia saamiseks, kuid pikas perspektiivis mõjub see hoopis vastupidi. Kõik sellised ained, mis lõpevad sõnalõpuga -oos, näiteks glükoos, dekstroos, maltoos ja sahharoos, teevad su uimaseks. Uuringud näitavad, et ka kiirtoit aeglustab organismi toimimist. Selle asemel peaksid sööma täisväärtuslikku päristoitu.

3. Sa ei joo piisavalt vett.

Paljud inimesed ei tunneta, millal nad väsivad seetõttu, et ei ole piisavalt vett joonud. Energia saamiseks võid suhkru asemel hoopis vett vajada. Joo vett nii palju, et su suu on kogu päeva jooksul niiske. Ja pea meeles rusikareegel: põiest välja tulev uriin peab olema kergelt kollane ja selge. Kui see on kiiskavkollane või tumekollane, pead rohkem vett jooma.

4. Su organismis on B-vitamiinide puudus.

B-grupi vitamiine on vaja sinu rakkudes asuvatel mitokondritel, et glükoos energiaks muuta. Inimorganism suudab B-grupi vitamiine omastada nii vedelas kui tahkes vormis, kuid 99 protsenti inimestest ei saa seda toidust piisavalt. Püüa B-grupi vitamiine juurde võtta õhtul ja hommikul. See hoiab nende taseme organismis stabiilsena ning mingit kahju ei tekita – kuna tegemist on vees lahustuvate vitamiinidega, väljub liigne kogus uriiniga.

Kui energiapuudusele viitavad sümptomid aga püsivad, mine arsti vastuvõtule ja palu kontrollida B12-ja D-vitamiini taset oma veres.

Tegelikult võiksid neid näitajaid n-ö igaks juhuks kontrollida kord aastas. Sest võib juhtuda, et just sinu organismil on see harvaesinev omapära, et maost ja sooltest ei imendu need vitamiinid hästi ning B12-vitamiini tuleb sulle igal aastal süstida.

5. Sul on kusagil mingi põletik või nakkus.

Põletik ja nakkus justkui doominokivi kaks otsa, mis mõlemad võivad tekitada terve rea energiapuudusele viitavaid sümptome. Üks eesmärkidest peaks igal inimesel olema jälgida oma keha nii, et märkad võimalikke põletikumärke juba varakult. Mida selleks teha? Kasuta regulaarselt hambaniiti, et igemepõletiku risk miinimumini viia.
Põskkoopapõletiku riski minimeerimiseks loputa regulaarselt nina.

Kasuta probiootikume, need mõjuvad hästi nii eesnäärme kui soole- ja tupepõletikele. Viirusinfektsioonide vältimiseks pese sageli käsi, maga korralikult ja väldi küllastatud rasvu ja lihtsuhkruid.

6. Sa pead rohkem liikuma.

Võid hulga head energiat ammutada sellisest lihtsast asjast nagu kõndimine. Kui liikuma hakkad, vabaneb arterite seintest lämmastikoksiid, mis lubab verel vabalt soontes edasi liikuda.

Seetõttu satub su keharakkudesse rohkem toitaineid. Ja keha vastab sellele, mida sa teed. Kui ütled oma kehale, et vaatad igal õhtul teleka ees vedeledes seriaale, siis keha langetab energiatootmist. Kui aga ütled, et sul on vaja teha hommikul energiline jalutuskäik, vastab keha sellele nii, et annab sulle lisaenergiat just nii palju kui vajad.

7. Su organismi hormonaalne tasakaal on paigast ära.

Neid hormoone, mis mõjutavad organismi energiataset, on mitmeid. Piltlikult öeldes on hormoonid nagu regulaatorid pealambil. Kui vajad eredat valgust, hakkab organism tootma just neid hormoone, mis selles piirkonnas valguse jaoks vaja on, aga teiste hormoonide tootmist ta samal ajal langetab. Kogu see protsess leiab aset hüpotalamuses ja hüpofüüsis.

Peamiselt tekivad probleemid aeglaselt töötava kilpnäärme ja neerupealiste tõttu. Neerupealisehormoonide taseme kindlakstegemiseks võid proovida seda lihtsat testi: kui sa oled näljane, kas see tunne muutub siis kiiresti nii valdavaks, et kui sa kohe süüa ei saa, oled nõus võileiva nimel vaat et tapma? Kui ja, siis on see märk sellest, et su neerupealised ei tööta korralikult.

8. Sa oled insuliinresistentne.

Insuliinresistentsus on suhkruhaiguse eelstaadium, mida iseloomustab see, et su keha ei saa kätte nii palju suhkrut (ehk kütust) kui vaja ning seetõttu ei teki piisavalt energiat. Selle asemel, et suhkur rakkudes energiaks muutuks ladestub see kehasse rasvana.

Allikas: Huffingtonpost.com