Tänasel päeval on Eestis depressioon 5,6 protsendil rahvastikust (A. Kleinbergi doktoritöö andmetel), see on umbes 75 000 inimest, kelle igapäevategevused kannatavad, sest nende tegutsemistahe on langenud, meeleolu on päevast päeva nullis ja lihtsamatestki asjadest rõõmu tunda on peaaegu võimatu (Tartu Ülikooli sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika tudeng Diana Vähi: me peame rääkima vaimsest tervisest, 18.04.2016). Kui mõelda veel sellele, kui paljudel võib depressioon diagnoosimata olla, siis võib see tähendada terve Tartu linna täis inimesi, kes ei leia oma mustas augus kuidagi valgusekiirt. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) prognoosi kohaselt on aastal 2030 haigus number üks vaimne halvatus? Vaimset halvatust võivad põhjustada depressioon, stress, sõltuvus, ärevus- ja kohanemishäired jne, mis kaasnevad meeletu kiirustamise, killustatuse, ebastabiilsuse jm infoühiskonnale iseloomulikuga. Pingeseisundis esineb sagedasti meeleolu langust, väsimust, unetust või unisust, ärevust. Pikaajaline pingeseisund ehk stress mõjub organismile hävitavalt, ta laastab eneseusku ja tekitab hirmu. Kui stressirohkele pingutusele ei järgne puhkust ja stressiseisund kestab kaua, võib see vallandada depressiooni.

Kõige hirmutavam on see, et depressioon kipub naasma. Kui oled juba korra depressioonis olnud, on tõve kordumise tõenäosus 50% — isegi siis, kui oled täielikult tervenenud (maailma juhtiv ärksuse teadlane Mark Williams, ajakirjanik Danny Penman „Ärksus: tee rahuni pöörases maailmas”). Ei ole tarvis palju kujutlusvõimet eeldamaks, et paari aastakümne jooksul muutuvad rahulolematus, depressioon ja ärevushäired rahulolu ja õnnetunde asemel tavaliseks vaimuseisundiks.

Rahunemise ja keskendumise praktikad hoiavad masenduse eemal

Aastaid arvasid teadlased, et mõned inimesed sünnivad õnnelikeks ja teised mitte. Hiljutised teadussaavutused demonstreerivad, kuidas õnne, empaatia, kaastunde ja muude positiivsete emotsioonidega seotud ajupiirkonnad muutuvad rahunemist ja keskendumist toetavaid praktikaid tehes tugevamaks, aktiivsemaks, ärksamaks. Ajuskaneerimise abil saame vaadata, kuidas rahulolematus, närvilisus ja stress hakkavad hajuma ja nende asemele jääb sügav värskustunne. Enda ja teiste suhtes empaatia ja tõelise mõistmise, armastuse ja hoolivuse tundmisel on tohutu mõju tervisele ja heaolule (Mark Williams, Danny Penman). Me ise saame oma sisemise rahu ja heaolu huvides väga palju ära teha. Elu on võimalik elada täiel rinnal, selleks vajalik meelerahu peitub sügaval meis kõigis. Vaid kaheksa nädalaga võid muuta oma elu tundmatuseni — seda on Mark Williamsi ja Danny Penmani sõnul kogenud miljonid inimesed üle maailma.

Hiljuti avaldati Madisonis asuva Wisconsini ülikooli psühholoogia ja psühhiaatria professori ning sama ülikooli juures tegutseva Terve meele uurimise keskuse juhi Richard J. Davidsoni raamat „Aju emotsionaalne elu: kuidas aju ainulaadne toimimine mõjutab teie mõtteid, tundeid ja elu — ja kuidas te saate seda muuta”. Richard J. Davidson on afektiivse neuroteaduse alal teinud 35 aastat uurimistööd ning jõudnud selle tulemusel sadade avastusteni. Raamatus kirjeldab ta elavalt uuringuid, mida ta on teinud nii loomade kui inimestega, sh kogenud mediteerijatega ja kuidas need on näidanud, et vaimne treening võib muuta ajuaktiivsuse mustreid nii, et tugevnevad empaatia, kaastunne, optimism ja heaolutunne, teadlikkuse kaudu muutub aju.

Me ei pea olema homme tingimata seesama, kes oleme täna. Kui oleme ärevuses või tuju on halb, siis saame oskuslikult toimides ise ennast aidata. Emotsioonid teevad elu mõtestatuks ja rahuldust pakkuvaks, kui oleme piisavalt teadlikud ja seda tahame. Me saame mediteerimise ja teiste vaimsete treeningute teadlikul ja järjepideval tegemisel ise oma elu rahuldustpakkuvaks muuta. Teadlikkuse kaudu aju muutmist toetavad harjutused on inspireeritud aastatuhandetevanustest mediteerimistraditsioonidest ja 21. sajandi psühhiaatriameetoditest.

Richard J. Davidson palus kõikjal Põhja-Ameerika ja Euroopa akadeemilistes meditsiinikeskustes kõige laiemalt õpetatava ilmaliku meditatsioonivormi välja töötanud meditsiiniteaduste emeriitprofessoril, Massachusettsi Worcesteri meditsiinikooli stressimaandamise kliiniku ja meditsiini, tervishoiu ning ühiskonna teadveloleku keskuse loojal ( ingl k creator of the Stress Reduction Clinic and the Center for Mindfulness in Medicine, Health Care, and Society at the University of Massachusetts Medical School) Jon Kabat-Zinnil ühe ettevõtte töötajatele kaheksanädalast teadvelolekul põhinevaid stressimaandamise harjutusi sisaldavat programmi õpetada (ingl k mindfulness-based stress reduction, MBSR), et ta saaks hinnata, kuidas selline intensiivne kaheksa nädalat kestev teadvelolekumeditatsioon mõjutab mõningaid uuringus osalejate tervise ja vaimse tegevuse näitajaid ning kutsub mõningaid mõõdetavaid ja olulisi muutusi esile. Tulemused olid muljetavaldavad.

Kuidas on võimalik nii enda kui oma laste elu tundmatuseni muuta, oma elu täiel rinnal elada, ilma kurbuse ja masenduseta, depressiooni põdemata?

Eckhart Tolle kirjutab raamatus „Siin ja praegu: kohaloleku jõud”: „Kas sulle ei meeldi see, mida sa teed? Sinu töö või miski, mida sa oled nõustunud tegema, aga osa sinust tõrgub selle vastu? Kas sa kannad mõne lähedase vastu vimma? Kas sa näed, et sellest tekkiv energia on nii kahjulik, et see mürgitab nii sind kui ka teisi sinu ümber? Vaata tähelepanelikult enda sisse! Näed sa seal kasvõi kõige pisemat vastumeelsuse ja vastuhakukübet? Kui jah, siis jälgi seda nii mõistuslikul kui ka emotsionaalsel tasandil! Missugused mõtted sul tekivad? Missugune on see emotsioon, millega su keha neile mõtetele reageerib? Tunneta seda! On see meeldiv või ebameeldiv? Kas see on energia, mida sa tahad enda sees näha? Oluline on, et sa avaldad vastupanu sellele, mis on. Sa muudad praeguse hetke oma vaenlaseks. Sa oled õnnetu. Kui siin ja praegu on sinu jaoks väljakannatamatu ja see teeb sind õnnetuks, on sul kolm arukat võimalust: eemaldu situatsioonist, muuda seda või lepi sellega! Kui sa tahad oma elu eest vastutuse enda kanda võtta, pead sa valima ühe neist kolmest variandist ja sa pead seda tegema kohe. Ja siis pead leppima tagajärgedega, ilma negatiivsuseta. Teadlaste väitel on ainult meil endil see imeline võimalus — muuta oma elu tundmatuseni ja sealjuures ka oma laste elu.

Siinkohal on oluline täheldada, et see ei ole lihtsalt hea juhtmõte: “Aga muidugi, osalen rohkem oma elus ja kritiseerin vähem ning kõik läheb paremaks. Miks ma varem selle peale ei tulnud?” Sellised mõtted on parimal juhul vaid ajutised ega kinnistu peaaegu kunagi. Kuigi teadlikult elamine ja vähem kriitilisust kõige muu suhtes on tõepoolest väga hea plaan, ei ole võimalik pelga ideega kaugele jõuda.

Et ärksusest ehk täielikust tähelepanust ja teadlikkusest ümbritsevast oleks tõeliselt abi, on vaja täielikku pühendumust. See on eluviis, mitte vaid hea juhtmõte või kaval tehnika, mis toetudes teaduslikele uuringutele, avaldab tugevat mõju inimese tervisele, heaolule ja õnnele.