Isa ja lapse vaheline side on lapse arenguks väga vajalik — just nii saad emana selle tekkimisele kaasa aidata
Pole mingi saladus, et tõeliselt häid isasid ei kohtagi eriti sageli. Ja loomulikult unistab iga ema, et just tema lapse isa oleks hea. Seejuures on aga nimelt naine see, kes oma tundlikkuse, mõistmise ja kannatlikkusega suudab tavalisest mehest teha maailma parima isa.
Mida isad oma rolli puhul pelgavad?
Esmalt peaks selgusele jõudma, miks isa ei kiirusta lapse eest hoolt kandma. Kõige sagedamini takistab teda elementaarne oskamatus väikesega ümber käia, hirm midagi valesti teha, naeruväärne või abitu välja paista. Ning siin sõltubki palju just emast, tema tundlikkusest ja delikaatsusest.
Võib ju olla, et kusagil ongi olemas imeisad, kes lapsukese sündimise esimesest päevast peale ilmutavad vastupidavuse ja kangelaslikkuse imesid ning ütlevad ära jalgpallist loomaaia kasuks. Kuid see anne on üksnes loodusliku valiku helduse tulemus. Seetõttu pole tarvis oodata armuande looduselt, vaid tuleb asuda tegutsema.
Igasuguseid soovitud omadusi tuleb aidata arendada. Ema peamine ülesanne on soodustada kahe armsa inimese — mehe ja lapse lähenemist teineteisele. Kusjuures alustada tuleb sellega võimalikult vara.
Millised on siis isa kohustused? Midagi konkreetset, mida üksnes isad oma lastega teha saaksid, pole olemas. Isad saavad võrdselt emadega hoolitseda oma lapse eest ning teda kasvatada.
Samas on siiski olemas mõningad ettevõtmised, kus isad suurima heameelega on valmis initsiatiivi ilmutama. Nendeks on mängud, sportimine, jalutuskäigud, suplemine, millegi uue õpetamine, kasvatuslikud vestlused…
Seetõttu tuleb mees kasvatusprotsessi kaasata, nii et see talle suurt rahuldust pakuks, ning selleks sobivad just mainitud alad.
Isa osavõtt laste probleemidest ja rõõmudest saab peres tavaliseks. Kiitke teda abi eest, kiitke positiivseid momente ning laiendage vähehaaval tema tegevusalasid.
Isa ja lapse kontakt on väga oluline
Kuidas tegutseda, et isa asuks juba varakult osa võtma oma lapse kasvatamisest?
1. Raseduse ajal. Kõige õigem on tulevast isa oma lapsega tutvustada juba enne maimukese sündi. Leidke sobiv hetk ning jutustage mehele, kuidas juba kuue nädala pärast peale eostamist hakkab tulevase lapse tilluke süda lööma. Ning et 24-nädalane veel sündimata laps kuuleb suurepäraselt.
Kui väike hakkab liigutama, pange mehe käsi oma kõhule: „Silita nüüd teda. Kui ta tunneb su kätt, jääb ta vaikseks ning uinub kiiresti.”
2. Sünnitusmajast tulles ei tasu isa otsekohe sundida lapse eest hoolitsema — ta pole selleks veel valmis. Asetage parem beebi ettevaatlikult ta rinnale. Lapsel on seal mugav ja rahulik ning ta uinub kiiresti. Vastne isa aga märkab, et temagi oskab last magama äiutada. Las ta kallistab ja silitab teda — see aitab kaasa emotsionaalse kontakti loomisele.
3. Tekitage temas huvi ning kiitke teda. Kui esimene kontakt on loodud, võib isale hakata konkreetseid kohustusi usaldama. Las ta vannitab last, läheb temaga jalutama ning annab pudelist süüa. See kõik ei tohi aga kujuneda isale ebameeldivaks kohustuseks, vaid hoopiski meeldivaks tegevuseks.
Märkige ära ja kiitke isegi tema ebaõnnestunud katseid lapsega tegelda. Kiitke, olge vaimustuses sellest, kuidas ta teid aitab ning kuidas laps teda hoiab.
Samas olge esialgu valmis appi tulema lapse riietamisel, mähkmete vahetamisel, püüdke ennetada, et maimuke toolilt ei kukuks, see tähendab, olge alati kõrval ja valvel. Isadel on raskem, sest nad mõtlevad harva sammu võrra ette ning neil puudub lapse eest hoolitsemise instinkt.
4. Jagage omavahel kohustusi. Et isa hoolitseks oma lapse eest enesestmõistetavusega, pange ta õlgadele alalised kohustused, millistega ta kõige paremini toime tuleb. Näiteks, kui beebi hakkab nutma, võiksite meest paluda: „Äkki õnnestub sul teda vaigistada. Sul tuleb see nii hästi välja, küllap ta tunneb oma isa tugevat kätt.”
Ja see polegi meelitus, sest isad oskavad lapsi kõige erinevamatel viisidel rahustada. Samal ajal kui ema, püüdes last vaigistada, asub teda äiutama, viskab isa lapse õhku, teeb talle nägusid või tantsib koos temaga. Isaga koos on alati huvitav, ükskõik mida ta ka välja ei mõtleks.
5. Kujundage olukordi. Sõitke asju ajama, saatke nad kahekesi jalutama, öelge, et olete väsinud. Tegutsege vastavalt momendiolukordadele.
Kui isa on väga väsinud, võib paluda, et ta lihtsalt loeks lapsele õhtul muinasjuttu või talitage hoopis teisiti ning laske mehel puhata, probleemid lahendage aga iseseisvalt. Hoidke oma meest ning ta hakkab kindlasti teid aitama, küll näete.
6. Ärge unustage, et mehed on samasugused lapsed!
Lapsega suheldes olge lõbus ja elurõõmus: mängige koos, mõelge välja mitmesuguseid konkursse, külastage uusi kohti, pange tööle oma fantaasia. Ning siis tahaks isa kindlasti teiega ühineda.
Kes peseb kiiremini põranda, kes lõpetab varem supisöömise, ebatavalised jutustused, käepärastest asjadest valmistatud tuulelohe lennutamine… Kõike seda võib iseloomustada ebahuvitava fraasiga „lapsega tegelemine”. Ometi on see kõik huvitav, arendav ja vahva!
