Teismelised on ikka vihased, kui ema nende vandumise peale ärritub, ei luba hilistel õhtutundidel sõpradega väljas käia, sunnib nõusid pesema ja prügi välja viima. Nad on kadedad ka sõprade peale, kelle emad on lahedad ja vabameelsed. Lisaks kõigele sellele peavad nad kannatama välja ema ütluse, et küll neid kunagi tänatakse. Seda öeldes on aga emadel õigus.

Ericka G. Rasсon-Ramirez korraldas uuringu kus osales 15,000 13-14 aastat noorukit. Rascon-Ramirez õppis 10 aastat teismeliste kogemustest, kogus informatsiooni ja analüüsis seda. Tulemustest võis järeldada, et ranged ja nõudlikud emad kasvatavad lapsi, kes saavutavad edukuse teistest kiiremini.

Samuti leidis professor, et enamikul edukatel inimestel on olnud tugevad ja väga nõudlikud emad.

See uuring ei keskendunud emadele, kes lukustavad oma tütred koju, kontrollivad nende iga käiku, keelavad kõik ära ja kasutavad lapse kontrollimiseks füüsilist või vaimset vägivalda. Nõudlik ema on lapsevanem, kes annab pidevalt instruktsioone tulevikuotsuste tegemisel, hoiatab varase raseduse ja abielu eest, saadab lapsed huviringi ja nõuab lastelt koduste kohustuste juures abi. Neil on laste tulevikule lihtsalt kõrged ootused. Teisisõnu, nad teevad kõike, mida üks keskmine teismeline südamest vihkab.

Rasсon-Ramirez selgitab, et nõudlikutele emadele on väga oluline nende laste akadeemiline edu, nad nõuavad häid hindeid ja rõhutavad eesmärkide seadmise olulisust. Samuti ei väsi nad kordamast, kui oluliseks nad haridust peavad. Nende mõtete pidev kordamine kasvatab nõudlike emade lapsed tulevikus enesekindlaks ja väga järjepidevaks. Selgub ka, et rangete emade tütred jäävad näiteks ka 5% väiksema tõenäosusega varakult rasedaks.

Peaaegu kõik rangete emadega üles kasvanud lapsed saavad suurepärase hariduse, mis tagab neile hea töökoha. See aga kiirendab nende karjääriredelil tõusmist märkimisväärselt. Ericka selgitas, et vanemad mõjutavad alati oma laste otsuste tegemist, isegi siis, kui teismelised seda ise ei tunnista.

Kui tütar ema nõudmiste peale silmi pööritab, siis sisimas ta teab, et ema soovib talle ainult parimat. Emad kordavad end piisavalt, et nende palved ja soovid teismelise alateadvusesse salvestuks. Isepäi otsuseid vastu võttes on niisiis nõudlike vanemate lastena üles kasvanud noored täiskasvanud tegelikult väga mõistlikud.

"Tihti teevad noored seda, mida arvavad käivat vastu oma vanemate soovidega," ütleb Rascon-Ramirez ja lisab, „aga ükskõik kui palju noored oma vanemaid eirata proovivad, siis mõjutavad vanemad nende otsuseid suurel määral."

Ühel hetkel küsivad kõik vanemad iseendalt: „Kuidas ma oma last kasvatama peaksin?" Liiga karmid kasvatusmeetodid ei mõju hästi, lapsed jäävad vanematest kaugeks ja hakkavad valetama, sest nad kardavad tõtt rääkida. See juhtub siis, kui vanemad eeldavad lastelt perfektsust või nõuavad endale täielikku küsimusteta kuuletumist. Hirmul põhinev suhe on alati halb. Oluline on tunnetada piiri avatud suhtluse, vanema-poolse tähelepanelikkuse ja kõrgete ootuste vahel.

Kas sinul oli nõudlik ema? Mida sa temalt õppinud oled?

Allikas: brightside.me

Jaga
Kommentaarid