Foto: Pixabay
Sa ilmselt tead, et beebi pannakse esimesel võimalusel ema või isa rinnale nahk-naha kontaktiks. Ent kas tead, et ka täiskasvanud vajavad seda lausa hädasti?

Selle puudust täiskasvanute puhul nimetatakse naha-näljaks ja see on bioloogiline vajadus puudutuse järfi. Tehnoloogia siinkohal aidata ei saa, sest kuigi me kuuleme ja näeme inimest, puudub tervise jaoks ülioluline füüsiline kontakt. Raskel hetkel võib abiks olla küll padja kallistamine ja lemmiklooma hellitamine, ent see ei asenda inimpuudutust.

Teise inimese puudutamine aeglustab närvisüsteemi tööd, alandab südame löögisagedust ning vererõhku ning kortisooli ehk stressihormooni taset veres. Selle puudus võib tuua kaasa nii stressi, unehäireid kui nõrgenenud immuunsüsteemi vastupidavust.

Lihtne käepigistus, kallistus, ka seljapatsutus või pai kõlab ehk tavaliselt, ent see aitab kehal rahuneda ning paremini toimida.

Füüsiline kontakt on nii oluline, et lapsed, kes selleta kasvavad on nõrgema füüsilise ja vaimse tervisega, kui lapsed kelle keskkond puudutamist soosis.

Eriliselt on kerkinud naha-nälg päevakorda just Covid-19 valguses, mis kuid inimesi teieneteisest eemal on hoidnud. Ka näiteks vanglates tehtud uuringud on näidanud, et võrdselt vabadusega ihkavad eriti üksikvangistuses olevad inimesed just teise inimese puudutust.