Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar on meedias korduvalt välja öelnud, et lapsed pole temale teadaoleva info kohaselt koroonaviiruse levitajad. Samas Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professori Andres Meritsa sõnul ei saa me selles nii kindlad olla, sest meil pole piisavalt andmeid ja pole selge, milline roll on nakatunud asümptomaatilistel laste SARS-CoV-2 viiruse levitamisel.
Kahe eksperdi erinevatest arvamustest oli juttu loos “Viroloogid on eri seisukohal, kas lapsed levitavad koroonaviirust.”

Sarnaste argumentidega erinevate seisukohtade esitamine käib ka teistes Euroopa riikides. Laste puhul ollakse ühel meelel, et nad tõepoolest haigestuvad vähem ja põevad kergemini, eriarvamusi tekitab see, kas lapsed on haiguse levitajad. Andmeid on vähe ja suurema osa välja öeldud seisukohtadele tuleks ette panna "praeguste teadmiste kohaselt" või "praegu näib, et..."

Näiteks Šveitsis on avalikult inimestele välja öeldud, et väiksemad lapsed võivad taas oma vanavanemaid kallistada, sest nad ei levita viirust. "Päris kindlasti pole lapsed levitajad," väljendas enda seisukohta juba 17-l aprillil Dr Daniel Koch, kes on koroonakriisi ajal Šveitsis võtmefiguuriks valitsuse seisukohtade kujundamisel. Šveitsis planeeritakse lasteaiad avada 11. mail.

Ka Eesti lapsevanemad ootavad igat märki, mis lubaks lapsed endisel viisil viia lasteaeda ja vanavanemate juurde. Esmalt on aga ukse ees emadepäev ja paljud pered tahaksid seda tähistama minna vanavanemate juurde. Uurisime terviseametilt, et kas tohib vanavanemate juurde minna ja kui juba tohib, siis millistel tingimustel ja kuidas see kõige turvalisem on? Ja kuidas võiks üldse olla praegu korraldatud lastelaste ja vanavanemate suhtlemine?

Terviseameti kriisireguleerimise nõunik Karena Leiger:

Mõistan suurepäraselt soovi emadepäeva puhul emasid ja vanaemasid külaskäiguga rõõmustada, kuid oluline on meeles pidada, et kuigi Eestis on koroonaviirusega nakatumine langemas, ei ole haigus kuhugi kadunud. Mõistlik on hoida oma suhtlusringi võimalikult kitsana, sest erinevate gruppidega kohtudes nakatumise risk suureneb.

Peamine on see, et haigena tuleb püsida kodus. Kohtumisi planeerides tuleks eelistada üritusi ja tegevusi õues. Riskirühmad on kinnistes ruumides suuremas ohus.

Vanemaealistel ja riskirühmadesse kuuluvatel inimestel võib see haigus kulgeda väga raskelt, seepärast tuleb hoiduda rahvarohketest kohtadest ja kokkupuutest võõraste inimestega. Koroonaviirus on väga nakkav ja endiselt leiab aset nakatumisi, mille puhul ei ole õnnestunud nakatumisteid välja selgitada.

Küllaminekul tuleb hinnata oma tervislikku seisundit ja ka seda, kui tõenäoliseks peetakse võimalust, et külla minejatest on keegi puutunud kokku mõne nakatunuga. Haiged on nakkusohtlikud ka juba enne köha, nohu ja teiste sümptomite avaldumist ning võivad enese teadmata nakatada teisi inimesi, kellega kokku puutuvad.

Kindlasti tuleb sageli kästi pesta, kui aga kätepesu võimalust ei ole, tuleb kasutada desinfitseerijat.

Loodetavasti on sellest vastusest otsuste langetamisel abi!