KRISTIINA HEINMETS-AIGRO Foto: Robin Roots, Õhtuleht
“Tundsin, kuidas koorem iga päevaga aina kasvab ja kasvab. Olin unustanud, kes olen mina isiksuse ja naisena," räägib kristiina Heinmets ülimalt avameelses pihtimuses selles, kuidas ta igapäevases viir-varris iseenda kaotas.

"Elus olid vaikselt kujunenud rollide jaotuse kokkulepped, mis pere suurenedes tulnuks üle vaadata, aga kui enda vajadused olid alati tagaplaanil, siis ei oska uusi kokkuleppeid paluda. Kas või seda, et vajan natuke oma aega või pisut rohkem kaaslase emotsionaalset tuge," tunnistab ta Eesti Naisele antud pihtimuses tagantjärele mõeldes, mis valesti läks.

"Mõistan, et teise poole jaoks võis minu abitus olla arusaamatu – sa oled ju eluaeg kõigega hakkama saanud! Tegelikult polnud ma oma emotsioone ja vajadusi väljendanud nii, nagu oleksin pidanud," kahetseb ta, et õigel ajal enda eest enam ei seisnud ja ummikusse jooksis.

Avameelselt räägib oma raskustest ema ja naisena Kristiina Heinmets Eesti Naise augustinumbris.