Kadi: “Elasime lapse isaga koos 13 aastat. Kui ühel päeval asjad võeti ja välja koliti, kukkus kogu mu maailm kokku,” tunnistab naine. Abikaasa jättis pere maha teise naise pärast. Kadile tundus olukord lootusetu, lahutus valmistas raskusi ja ebamugavust. Ta otsustas endise partneri ja endise eluga täieliku lõpparve teha. “Piinlik tunnistada, aga ma ei mõelnud kordagi sellele, mida mu laps tunneb või tahab,” arutleb Kadi. Algselt üritas ta igal võimalikul moel lapse isale last “keelata”, kuid sai ajapikku aru, et mees tema protestiga ei lepi. Seejärel lepiti kokku, et poeg veedab nädalavahetused isaga. “Ka sellise elukorraldusega ei suutnud ma leppida, minus oli nii palju viha ja raevu, mida ma ei osanud alla suruda.”

Kadi tunnistab, et tal oli hirm, et lapsele meeldib isaga rohkem kui temaga ning ta soovis iga hinna ees, et laps sõltuks kõiges eelkõige temast. “Kui laps oli nädalavahetuse isaga veetnud ja pärast seda koju tuli, siis tahtis ta alati rääkida, mida nad olid koos teinud. Mulle oli see välja­kannatamatu ja ühel päeval karjatasin talle, et siin majas me isast ei räägi.”