Foto: Hele-Mai Alamaa
Meil on elus palju erinevaid rolle, mis meile vajalikke õppetunde pakuvad, emaroll õpetab meile aga kõige olulisemat— tingimusteta armastust. Armas ema, loe, mida arvavad Inga Lunge, Birgit Sarrap, Adeele Sepp, Teele Viira, Eeva Talsi, Brita Soll, Saara Kadak ja Liisi Koikson emarollist ning naiseks olemisest. Ilmselt tunned nii mõnelgi korral ära ka enese mõtted ja tunded. Tegelikult tasub seda kõike lugeda ka meestel. Loete läbi, saate teada, miks.

Adeele Sepp: päriselus täiuslikkust pole

Foto: Hele-Mai Alamaa

“Ootasime huviga, kuidas last kasvatama hakkame, kui ühe katuse all elavad perfektsionist ja manuaalimees,” naeravad näitlejanna Adeele Sepp ja kitarrist Jaan Jaago, kes said septembris väikse Salmeli vanemaiks.
Adeele: “sa vaatad seda olendit oma rinna peal, kompad nii teda kui ennast, püüad teha nii, et ta ei nutaks ja tal oleks hea… See oli tõesti kosmiline.”

Näitleja- ja muusikuelu võimalikkuses koos lapsega on Adeele kindel. “Laps harjub, kui lased tal harjuda. Kui hoiad last klaaskuuli sees kodus, ongi ta klaaskuuli sees kodus. Kui näitad talle maailma, näeb ta seda koos sinuga. Loomulikult oleme vastutustundlikud, aga anname endale aru, et elu seisma ei jää.” See lihtsalt läheb nüüd edasi koos Salmeliga! 

“Üks asi, mida tütar on meile õpetanud, ongi see, et päris elus täiuslikkust pole ning elu pole tabelites kirjas,” tõdeb naine ajakirjale Pere ja Kodu.

Adeele pereelust loe pikemalt SIIT!

Eeva Talsi: olen hea meelega kodukana

Foto: Hele-Mai Alamaa

Eeva nendib, et detsembris ilmale tulnud Lilli sünd oli väga võimas ja ilus kogemus, mistõttu temagi sündis justkui uuesti. Küll leiab ta, et sünnitus­kogemust tuleks jagada takti­tundeliselt ja vaid kõige lähedasematele.

Eeva ei pea õigeks, kui vanemad panevad Facebooki massiliselt fotosid oma paljastest lastest. Eriti kui nad on nii väikesed ja haprad, et pole ise veel valmis piltide jagamist heaks kiitma, sest hiljem on neid ju üsna võimatu veebist eemaldada. Samuti usub ta, et sellel mõttel, millega uudishimulikud pilgud fotot vaatavad, on suur jõud. Nii on nad otsustanud oma tütrekese näitamisega tagasihoidlikud olla.

Eeva naudib praegu kodus olekut ja peret. “Ega ilmaasjata öelda, et see on see p ä r i s asi. Enne oli lõbus, aga nüüd on päris. Ma ei igatse isegi välja sööma või kinno. Küll me seda ka jõuame, aga praegu ei viitsikski. Olen hea meelega kodukana: teen süüa ja tegelen lapsega. Need on nii mõnusad asjad, et kõik see võiks kesta mõnda aega veel.”

Eeva Talsi pereelust loe pikemalt SIIT!

Brita Soll: on kurb, kui vanemaile jääb sisse stress ja pinge, mis hakkab mõjutama nende enesetunnet ja paarisuhet

Foto: Hele-Mai Alamaa

Kolmanda tütre Amelie sünni järel hakkas Britta tajuma ka seda, kui lühike on aeg, mil laps teda 24 tundi ööpäevas vajab. “Beebiga on justkui iga päev uus algus. Isegi siis, kui on olnud raske õhtu või öö, ärkab laps hommikul siira naeratusega. Tegelikult peaks õppima ka ise samamoodi elama: iga päev on uus algus. Pole mõtet eelnevat endaga kaasas kanda,” arutleb Britta. Ta usub, et beebivaevuste — olgu need unetud ööd või gaasivalud — armid jäävad ainult vanematele, beebid ei mäleta midagi. Kurvem lugu on, kui vanemaile jääb sisse stress ja pinge, mis hakkab mõjutama nende enesetunnet ja paarisuhet.

Lapsele pole tähtis vaid ema. “Allan on mulle alati abi pakkunud, aga mina olen ikka ise teha püüdnud, sest tahan kõike hirmsasti kontrollida,” naerab ta.

Brita Solli kodusest elust loe pikemalt SIIT!


Birgit Sarrap: parim nipp õnnelik olla on säilitada rahu

Foto: Hele-Mai Alamaa

“Ma küll alles õpin seda, sest olen hästi energiline ja vahel lausa närviline inimene,” tunnistab Birgit. “Et ma aga ise seda teadvustan, jälgin ennast ja vahel lihtsalt sunnin end rahulikuks. Muidugi on aeg-ajalt tunne, et appi, nüüd läheb kõik metsa! Ent püüan hingata sisse-välja ja tuletada endale meelde: peamine on, et lapsed on hoitud ja armastatud ning ka meie Indrekuga hoiame teineteist. Mehel ja naisel on vaja kahekesi oleku aega, muidu saab laste ja töö kõrvalt paari­suhe kannatada. Meie lapsed näiteks üldse ei armasta, kui me kodus suurte inimeste asju arutame — nad püüavad siis kõikvõimalike nippidega tähelepanu endale haarata. Argipäevaõhtuti me Indrekuga eriti rahulikult rääkida ei saagi. Nii läheb koos väljas käies põhirõhk argimurede arutamisele, aga selle kõrval jõuame ikkagi ka puhata ja oma tunnetest rääkida.”

Birgit kinnitab, et nende peres pole juttugi sellest, et ema oleks lastekasvatusega rohkem hõivatud. Kõik on pooleks! “Näiteks on meil hommikud ära jaotatud nii, et ühel päeval saab Indrek pikemalt magada ja teisel mina.

Brigiti mõtteid perekonnaelu ja emaks olemise kohta loe SIIT!

Liisi Koikson: seda aega ma enam tagasi ei tahaks, kui keegi mind kodus ei oodanud

Foto: Hele-Mai Alamaa

“Ma ei ole leidnud üles seda lülitit, et nautida jälle päevi, mis on töid-tegemisi täis. Tahaksin öelda, et tean, kui raske sul on ja kui kurnatud oled. Aga sa ikka tulid õue, kuigi pole nädal aega duši alla saanud. Emadel võiks olla kooskäimise koht, kus saaks kurta ja vajaduse korral nutta ja kõike jagada. Et keegi ei jääks oma kurnatuses üksi,” leiab Liisi. Ta ise käis Ella beebiajal joogaklubis, kus sai jooga kõrval ka juttu puhuda: “Kuulsin, kuidas läheb teistel, ja sain lohutust enda vaevadele,” tunnistab kahese Ella ema Liisi Koikson.

Liisi Koiksoni mõtteid emarollist võid lugeda SIIT!

Saara Kadak: iga kord, kui teine laps teemaks tuleb, käivad meil siiski kerged hirmujudinad üle selja

Foto: Hele-Mai Alamaa

Pärast sünnitust küll lubasin, et kui ü l d s e teine laps, siis heal juhul kümne aasta pärast, sest sellist proovile­panekut raseduse-sünnituse-taastumise näol ei osanud ma uneski näha. Ma ei tahtnud kuulda ka nende emmede juttu, kes silmade särades ja maailma kõige rahulikumal toonil laususid, et usu mind, kõik see möödub ja peagi sa unustad.

Uskumatu, aga kuluski tõesti ainult mõni kuu, kui olin ka ise see säravate silmade ja rahuliku tooniga emme. Ent iga kord, kui teine laps teemaks tuleb, käivad meil siiski kerged hirmujudinad üle selja. Kas ma tõesti juba jaksaksin põhimõtteliselt aasta aega… kannatada? Üheksa kuud rasedust, mis oli paras katsumus, v ä g a hull sünnitus ja sellest taastumine, mis võttis mõne kuu. Loomulikult saan vastutasuks maailma kõige armsama ja ilusama kingituse terveks eluks, aga siiski… Magada veel kuid, aastaid öösiti ainult paar tundi? Ma ilmselt minestaks, kui saaksin teada, et jälle rase olen. Ei, tegelikult minestaks Märt enne.

Saara mõtteid pere võimalikust täienemisest loe SIIT!

Inga Lunge: kõigi hädade põhjus on väsimus

Foto: Hele-Mai Alamaa

“Oleks mul olnud esimene laps selline nagu Nora, olnuks see ü l e m õ i s t u s e ja rohkem lapsi mul ilmselt ei olekski,” tõdeb Inga. Isegi aastaid hiljem ei pisenda ta tundeid, mis teda valdasid pärast Nora sündi, kui pisitütar otsustas mitte hetkekski tukastada. “Sellest saavad aru ainult need emmed, kelle laps on reaalselt kolm kuud üleval olnud. Su suurim unistus on lihtsalt neli tundi järjest magada,” meenutab ta kõige karmimat katsumust. Magamatus hakkas juba vaimsele tervisele mõjuma… ja naine otsustas — tööle minna. “Hakkasin kahekuuse Nora kõrvalt uuesti seriaalis kaasa lööma. See oli teistmoodi väsimus, aga oli minu oma aeg. Hullus oli mind peaaegu juba tabamas, kui sain iseendaga uuesti kontakti,” meenutab ta.

Inga usub, et väsimus on tavaliselt peapõhjus, miks vanemad laste peale häält tõstavad või kaasa kallal näägu­tavad: “No mida ma ikka vihastan viieaastase peale? Jah, tal on aeg-ajalt oma tujud, kuid see ei ole ju põhjus tema peale häält tõsta.” Pärast hetkelist mõtlemist tunnistab ta ausalt: “Ka minu endast välja minemised ja pahaseks saamised on seotud enamasti sellega, et olen lihtsalt väga väsinud. Kui on olnud palju tööd ja ei suuda enam selgelt mõelda. See on kindel märk, et pean saama magada. Siin ei ole mingit seost sellega, kui jaburalt käitub laps, vaid see on kinni ainult minus endas.”

Oma elust kärgperes räägib Inga SIIN!

Teele Viira: sinu sisemaailm peegeldub ka partneri ja lapse pealt

Foto: Hele-Mai Alamaa

Mul on mees vanemapuhkusel ja ma olen supertänulik, et meil Eestis selline vöimalus on. Tööle läksin, kui laps oli kuune, aga minu töö on ka selline, et möned korrad kuus olen paar tundi eemal. Mina plaanin saada veel palju lapsi, just tänu sellele, et olen nii hoitud ja meil partneriga on köik hästi — siis on ka lapsega tohutult palju lihtsam. Teistega vördlemine viib meid igas eluvaldkonnas hukatusse. Miks emad vördlevad neid turvatoole ja lasteasju — sest nad ei väärtusta ega armasta end. Nad pole enda arust piisavad, kuigi tegelikult ju on…

Mida arvab Teele Viira emarollist, kuula Pere ja Kodu podcastist SIIT!

Head emadepäeva!