Laste pildid sotsiaalmeedias | Põhjused, miks liigne jagamine pole pelgalt edev eputamine, vaid ka midagi VÄGA ohtlikku ja mõtlematut

Mis seal salata, me kõik oleme sotsiaalmeedia poolt kujundatud maailmas harjunud pahaaimamatult isiklikke pilte üles laadima, kommenteerima, asukohti määrama ning muudkui jagama, jagama, jagama... Tegelikult ei tohiks aga pooltki nii ettevaatamatu olla ja eriti puudutab see laste piltide jagamist, kirjutab vanemlusportaal Apparently.

On üsna kummaline mõelda, et kõigest viimase 15 aasta jooksul on meid pidevalt ümbritseva info hulk tuhandekordistunud ning kui meie jaoks tähendab see heal juhul poolt elatust aastatest, siis meie lapsed on olnud tehnoloogia viimaste saavutustega ümbritsetud sünnist saadik. Me oleme esimene põlvkond, kes kasvatab oma lapsi nö online’is ja meie lapsed on esimesed, kellel on maast-madalast selge, mis on nutitelefon. Ega ilmaasjata ei tehta naljavideosid laste reaktsioonidest lauatelefonidele, kasseti- või CD-mängijatele, rääkimata vanadest arvutitest ja kalkulaatoritest. Tervelt 92% Ameerika Ühendriikides sündinud lastest omas online-kontot juba enne 2. eluaastat ning lausa veerand neist maandus veebiavarustesse juba enne sündimist — otse loomulikult vanemate jagatud ultrahelifotode tõttu. Ja seda juba aastal 2010!

Tegelikult pole jagamine nähtusena sugugi uus — see on lihtsalt võtnud uue kuju. Instagrami ja Facebooki pildid on moodne versioon albumitest, millega kõigil perekondlikel sündmustel külalisi tüüdati. Vaadake, mida minu lapsed teevad ja oskavad, kui head hinded, kui ilusasti meisterdatud ja joonistatud! Vanemad ja vanavanemad tundsid alati vajadust kiidelda ja see oli täiesti aktsepteeritud käitumine käitumine ning normaalne instinkt. Omavaheline konkureerimine ning võistlusjanu on vanem kui meie ja päris kindlasti vanem kui Internet. Jagamine võimaldab meil nautida kogemust kauem ning saada ümberkaudsete heakskiitu oma elule ja tegevusele.

Lapsevanemate puhul tekib juurde veel teine mõõde - nende jaoks tähendab jagamine oma vanemliku kogemuse koorma kergendamist ja uue identiteedi valideerimist. Me kulutame tohutult aega oma võsukeste erinevate edusammude ja igapäevaste tegevuste jäädvustamisele ja telefoni mälumaht on pidevalt täis, kuid me vajutame liiga mõtlematult ka “jaga” nuppu, tulemata selle pealegi, et kõigi teiste jaoks on pildil lihtsalt järjekordne titt, kes kõigist teistest samasugustest millegi poolest ei erine. Ühe uuringu kohaselt postitab enam kui 30% lapsevanematest oma lapsest vähemalt ühe pildi päevas ning kui need kaadrid ummistavad igapäevaselt tuttavate uudisvooge, saab isegi kõige raudsema kannatusega inimesel kannatuste karikas täis.

Sotsiaalmeedia sõbralistis olevate inimeste ja juhututtavate närvi ajamine on aga meie kõige väiksem mure. Interneti hämarates nurkades varitsevad tõelised ohud ning meil lapsevanematena lasub kohustus õpetada oma lastele ettevaatlikkust ning näitama seejuures ka eeskuju. Liiatigi, kui keegi meist ei tea tegelikult täpselt, millised on kõige süngemad stsenaariumid, mida kergekäeliselt jagatud informatsiooniga ette saab võtta või mis saab paarikümne aasta pärast, kui meie lapsed on omakorda lapsevanemad. Lihtsustatult öeldes jagunevad ohud kahte kategooriasse: virtuaalne vargus ja lapse digitaalne jalajälg.

1. Virtuaalne vargus

Kui postitad oma lapsest midagi internetti, kaotad sa selle läbi kontrolli selle üle, kes sellele infole ligi pääseb ning kuidas seda kasutab. Sinu avalik postitus on kättesaadav absoluutselt kõigile absoluutselt igal pool maailmas ning seetõttu usaldad sa lihtsalt pimesti eam kui 7 miljardit inimest. Lisaks koguvad ettevõtted meie internetikäitumise kaudu meie kohta pidevalt infot ning tänu lapsevanematele on neil selge pilt ka lastest. Kõik selle jaoks, et paremini reklaami suunata. Kõige hullemate juhtumite puhul kasutatakse fotosid siivututel eesmärkidel. Võib-olla oled pildistanud oma last vannis või rannas — see on tore pilt, mida jagada vanaema, mitte Facebookiga. Lisaks tasub olla ettevaatlik ka äratuntavate kohtade eksponeerimisega nagu lasteaed, kool ja koduümbrus.

Ei maksa unustada ka identiteedivargust, mis on muutumas üha levinumaks kuriteoks. Näiteks mullu ühe panga poolt tellitud uuringu kohaselt ennustati, et 2030. aastaks toime pandud identeteedivargustest on peaaegu kaks kolmandikku tänaste vanemate poolt jagatava info najal ellu viidud — beebid on suurepärased identiteedivarguse sihtmärgid, kuna nende isikuandmeid saab kriminaalsel eesmärgil kasutada aastaid enne seda, kui nad ise hakkavad laene, krediitkaarte taotlema. Seetõttu ei tohi kunagi jagada oma lapse täisnime, kodust aadressi, sünniaega, rääkimata isikukoodist.

2. Sinu lapse digitaalne jalajälg

Vanemad postitavad aastaid igapäevaselt pilte oma lapsest, kujundades talle digitaalse kuvandi, mis pole absoluutselt tema enda käsutuses ammu enne seda, kui ta üldse online-jagamise kontseptsiooni mõistma hakkab. See võib omakorda luua probleemi aastaid hiljem, kui ta pole rahul sellega, milline pilt temast maalitud on. Vanemad on jaganud infot enda kui vanema vaatevinklist, kaalumata kordagi, kuidas tunneks ennast fotol laps, kui tal oleks sõnaõigus. Halvimal juhul võib mõnest naljapildist saada meem ning levida viraalselt üle terve maailma, põhjustades talle ka aastaid hiljem ebavajalikku piinlikkust. Väga paljud eksperdid on seetõttu arvamusel, et targem oleks lõpetada igasugune laste piltide jagamine ning selle asemel luua jäädvustusi enda ja oma pere tarbeks privaatsetesse “albumitesse” nii nagu see aastakümneid tagasi käis.

Mida siis teha?

Kohe kui laps on piisavalt vana — umbes 5-6-aastane — selgita talle põhjalikult ja arusaadavalt, mida sina internetis teed ning anna talle sõnaõigus, mida tema kohta võib jagada. Meeles tuleb aga pidada, et jutt peab olema eakohane, sest 4-aastane näiteks ei suuda haarata “avalikkuse” või “ülemaailmse” mõõdet, pigem on neile arusaadav see, kui selgitad, et paned pildi üles, et vanaema seda näeks. Vestlust sellest, kuidas pildid internetti alles jäävad, peaks jätkama aastate möödudes. Tehke koos pilte, laadige neid üles, kommenteerige ja looge usalduslik side. Siis võid alati kindel olla, et laps tuleb oma interneti-muredega otsejoones sinu juurde.

Allikas: Apparently