Halbade suhete puhul märgivad lapsed ennekõike arvamusega mitte arvestamist, ignoreerimist, tülitsemist, aga ka füüsilist ja vaimset vägivalda. Peamiselt on laste ja vanemate vahelised probleemid seotud kas kooli või lapse vaba aja veetmisega.
Lastele on lisaks headele suhetele perekonnas oluline ka asjaolu, et neil oleks võimalik oma muredega mõne usaldusväärse isiku poole pöörduda. Positiivne on tõdeda, et võrreldes 2008. aastaga saavad lapsed rohkem oma muredest lähedastega rääkida. Kahjuks on aga suurenenud nende laste arv, kellel ei ole oma murega kellegi poole pöörduda (seda kinnitas 3% eestikeelsetest ja lausa 12% venekeelsetest lastest).

Positiivne, et lisaks laste üldise rahulolu tõusule arvestatakse võrreldes 2008. aastaga peredes laste arvamusega oluliselt rohkem. Samas on vähenenud perede arv, kus igapäevaelu reeglid lepitakse kokku kõikide pereliikmete arvamusi arvesse võttes ja suurenenud vanemate otsustamise osakaal. Sarnaselt 2013. ja 2014. aastal Lastekaitse Liidu poolt läbiviidud uuringutele ilmneb, et lapsed soovivad osaleda otsustusprotsessides, mis puudutavad neid ennast kui ka neid ümbritsevat keskkonda. Lapsed peavad vajalikuks, et neil oleks võimalik oma arvamust perekonnas avaldada ja et nende arvamusega perekonnas arvestatakse.

Allikas: Märka Last