Pärast kahe lapse sünnitamist on raske positiivseks jääda ja oma keha armastada, sest tundub, et oled nagu hiiglasliku taskuga känguru. Kuid kui mõtlema hakata, milline ime see ikka on, et oled võimeline oma kehas lapsi kasvatama.
Foto: Shutterstock

Jõusaali minnes tundsin neid teisi treenijaid nähes end alati veidi heitunult, kuid nüüd marsin sisse hoopis sellise mõttega: "Jah, tõstate siin oma kahe ja poole kiloseid raskusi, aga mina pressisin terve lapse välja!"
Foto: Shutterstock

Ma ei ole rase, kuid mul on kolm last ja mul on nüüd kõhuke. Ja harjuge ära sellega, et mul see kõhuke on. See ei kao mul kusagile.
Foto: Shutterstock

Mul ei olegi kavatsust väga hullult pingutada, et kõhnem olla. Ma ei ole ennast kunagi survestanud kaalu kaotama ja rokin sellega, mis mul on. Mis puudutab beebikilodesse, siis minu filosoofia on see, et kui need kilod lisandusid pika aja jooksul, siis võivad nad pika aja jooksul ka maha minna.
Foto: Scanpix

Sa ei peagi kohe sellises vormis olema, mida eeldaks Victoria´s Secrets, sa oled hakkama saanud maailma suurima imega, see on palju tähtsam.
Foto: Scanpix

Ma usun maailma, kus emad ei pea peitma füüsilisi tunnuseid selle kohta, et nad on kord last kandnud.
Foto: Scanpix

Kui sulle sobivad sinu bikiinid juba kaks nädalat pärast sünnitust, siis palju õnne! Aga see ei käinud minu kohta. Ja ma ei muretse selle pärast. See on OK.
Foto: Scanpix

Sa pead endale lihtsalt aega andma. Rinnaga toitmiseks, kodus olemiseks, magamiseks, kui beebi on alles kolmekuune, siis mida sa sealt jõusaalist otsid?
Foto: Scanpix

Ma isegi tahtnud olla see, kelle kohta öeldakse: "Vau, ta on juba kolm kuud pärast sünnitust taas endises vormis!" Kui kuulen sellist asja, siis no mida, see on ju tegelikult lausa võimatu!
Foto: Scanpix

Kui ma vaatan praegu oma kõhtu, kus on siiani see liigne nahk, siis see tuletab mulle meelde, et olen korda saatnud midagi imetlusväärset. See on mulle nagu meeldetuletus, et olen superkangelane.

Allikas: huffingtonpost.com