Kuulen tihtipeale inimesi ütlevat, et pere on kõige tähtsam. Kas sa tunned ka nii? Aga milline pere? Kas sa pead silmas neid inimesi, kes on su praeguses kodus, partner ja lapsed, või seda peret, kuhu sa sündisid? Võid vastata siinkohal, et su partner ja lapsed, aga ole enda vastu aus ja mõtle, kes on tegelikult esikohal. Kujuta ette, et sul oli plaan oma kallimaga kinno minna, aga ema helistab ja ütleb, et hoopis kartuleid on vaja võtta. Mida sa teed? Kui lähed südamerahuga kinno, siis on su oma tegelik pere esikohal. Kui muudad oma plaane ja lähed kartuleid võtma, siis oled alles oma sünniperes.

Nii kirjutab Tiina Tiitus oma uues raamatus "Armastuse varjatud saladused."

Küsin vahel naistelt ja meestelt, millal saab nende kodu nende jaoks nii oluliseks kohaks, et nad võiksid tähtsatel puhkudel, näiteks jaanipäeva ja jõulude ajal enda, mitte kellegi teise kodus olla. Kas alles siis, kui nende lastel oleks vaja oma kodus olla ja nad ei saa, sest peavad sinu juures olema? Paljud inimesed annavad veel vananagi alateadlikult aru oma vanematele, isegi kui need juba surnud on. Ise mõtlevad välja käsu, täidavad selle, annavad hinnangu ja ka karistavad ennast.

Kellele oma esivanematest sa kõige rohkem aru annad? Vahel on see ilmselge: see, keda sa kõige rohkem kardad. Aga vahel hoopis sellele, kes sind kõige rohkem hoidis, sest sa ei taha teda alt vedada ega talle pettumust valmistada. Kujuta ette, et oled hoolimatusest hakkama saanud ilmselgelt koletu kuriteoga, näiteks sõitnud purjus peaga surnuks lapse. Nüüd peab astuma ruumi, kus seisavad su ema, isa, mõlemad vanaemad ja mõlemad vanaisad. Kelle reaktsiooni kardaksid sa ruumi minnes kõige rohkem? Mida ta sulle ütleks? Mida ütleksid teised?

Sa ei pea vanemate meele järele olema

Lapse asi ei ole vanemate mudelisse sobituda, alluda ja nende meele järele olla, vaid lapsevanemal on vaja last tundma õppida ja lapse iseärasustega hakkama saada. Oled tulnud siia ainulaadse olendina ja sul pole võimalik muutuda kellekski teiseks, isegi kui tahaksid. Lapsevanem on see, kes võimaldab kasvamiseks tingimused. Inimest ei saa ühte- ega teistmoodi kasvama sundida. Kui reklaam lubas, et su tomatitaimele aknalaual tuleb kümme tomatit külge, siis pole mõtet taime peksta ega tema peale karjuda, kui ainult viis tuleb. Sa saad ainult parandada tingimusi, anda mulda, vett, õhku ja päikest.

Sa ei vastuta selle eest, kuidas nad end tunnevad

Kodeeringute üks salakavalatest eesmärkidest on püüd veeretada inimeste kaela vastutus selle eest, kuidas teised ennast ümberringi tunnevad. Kui tunned abstraktset süütunnet, siis oled ka võtnud kanda vastutuse teiste inimeste emotsionaalse seisundi eest. Sellepärast teevad ebaküpsed lapsevanemad meelega oma seisundi halvemaks, kui see tegelikult on. Nad on demonstratiivselt haigemad, viletsamad, kurjemad ja õnnetumad, kui nad seda tegelikult on. Ja sina oled selles süüdi. Kui nad ära surevad, siis oled ka sina selles süüdi. Näe see läbi, ära astu lõksu. Luba neil läbida oma õppetunnid neil endil. Nii aitad neid rohkem.

Kui su otsustes ei ole prioriteediks sa ise, su partner ja lapsed, siis ei ole sinu liit partneriga veel toimiv. Siis pole sa veel täiskasvanuks saanud. See ei juhtu automaatselt, eaga ei kaasne automaatselt targemaks saamine. Paljud surevad vanana, aga vaimselt lapsena, kes ei ole kunagi oma elu eest vastutust võtnud.

Kas siis ei tohi vanemaid aidata ja läbi käia? Ikka tohib, aga vanematega suhtlemine peaks toimuma kõikidele sobivas vormis. Minema peaks siis, kui on tahtmine minna. Kui inimesel on abi vaja, siis ta küsib seda. Kui on teise järgi igatsus ja teda tahetakse näha, siis ka seda öeldakse. Kutsutakse teatrisse, kinno, sünnipäevale, kohvikusse, reisile või külla. Ka vanematel on vaja see ära õppida. Paljudel vanematel on hea olla, kui lapsed käivad neile ennast ette näitamas. Kontrollides oma lapsi, tunnevad nad, et neil on midagigi siin keerulises maailmas kontrolli all. Nad laovad oma hirmude, süü- ja vihakoormad lastele kaela, et need mööda ilma laiali tassiks ja nende eest ära lahendaksid.

Allikas: Kirjastus Pilgrim, "Armastuse varjatud saladused"

Mis on armastus? Kas tahaksid oma kallimaga olla elu lõpuni õnnelikult koos? Kas armastus on igavene? Raamat, mida sa käes hoiad võib muuta su arusaama armastusest. Saad teada, miks suhted ei toimi, kuidas meile antakse üle sadu põlvkondi juurdunud uskumused armastusest, võimust, allumisest ja oma eluga hakkamasaamisest. Võid teada saada, et su senised enesestmõistetavused ei pruugi olla sinu omad. Kõik meie kannatused saavad alguse lapsepõlvest, suhetest oma vanematega.

Nemad omakorda on saanud need oma esivanematelt ja andnud neid automaatselt oma järglastele edasi. Need valusad mustrid annavad endast märku kõige valusamalt lähisuhtes. Kui näed neid läbi ja muudad, siis lõpevad kannatused sinuga ega lähe su lastele edasi. Saad näpunäiteid, kuidas soovida oma ellu nii, et saaksid seda, mida soovid, kuidas ära tunda tagurpidi ja õigetpidi maailm ja millised valikud on sinu hüvanguks. Saad teada, kas su praegusel suhtel on võimalus kesta.

Tiina Tiitus on tuntud isikliku arengu ja suhtenõustaja ning oodatud lektor. Oma teises raamatus käsitleb ta ausalt ja julgelt eelnevate põlvkondade raskeid kogemusi, mis kajavad meie tänastes suhetes. Ta läheneb mehe-naise ja vanema-lapse suhetele uudse nurga alt, raputades õige-vale ja hea-halva uskumusi.

Jaga
Kommentaarid