Hiljutine uurimus pakub võimaluse, kuidas välja selgitada, mis selliste inimeste sees toimub ning kuidas me nendega suheldud saaksime.

Tõenäoliselt peitub psühholoogiline ja loogiline seletus asjale selles, et oma täiskasvanuelus rakendad sa keeruliste inimestega suheldes selliseid käitumisviise, nagu nägid keerulistes olukordades käitumas oma vanemaid ja vanavanemaid ajal, mil sa laps olid. Kui tundsid, et saad vanematele loota, et nad sinust hoolivad, eeldad ka täiskasvanuna, et saad loota sulle lähedastele inimestele. See on kindel suhe, millele vastupidine on ebakindlus, mida võivad tunda inimesed, kes lapsepõlves vanemate poolt hüljatust ja eemalolekut kogesid.

Kui inimene on suhetes ebakindel, võib ta hakata teistesse ükskõikselt suhtuma või teisi mitmesugusel erineval moel vältima. Sulle valmistab mõne inimese niisugune käitumisviis pettumust ning sa püüad nendega lähedasse suhtesse sattumist vältida.

Enamik keerulise loomuga inimesi kasutavad siis kas ükskõikset või vältivat suhtlemisstiili ning sa ei saa neile kunagi päris lähedale, sest nad ehitavad pidevalt mingeid erinevaid barjääre – et keegi jumala pärast nendega lähedaseks ei saaks. Teooriad, mis käsitlevad suhtestiile, väidavad, et inimeste vahelised suhted on suures osas alateadlikud. Keerulised inimesed ei pane tavaliselt ise tähelegi, et nad kogu aeg barjääre ehitavad, kuid nad teevad seda pikaajalisest vajadusest kaitsta end hülgamise eest. Ning läbi välise kesta ei märka teised sageli midagi, sest keerulised inimesed on õppinud oma sisemaailma ja haavatavust peitma.

Seotuse stiilide teooria loojad uurisid ka seda, kuidas tekivad tülid, et aru saada, kui kindlalt või ebakindlalt omavahel seotud inimesed selles valdkonnas „navigeerivad“. Eelduslikult võiks keeruliste isiksuste elu olla tülidevaba, kuid kui nad siiski konflikti satuvad, kasutavad nad lahenduse leidmiseks vähekonstruktiivseid meetodeid. Eriliselt huvitas teadlasi kontrast mureliku ja vältiva käitumise vahel, sest selliseid taktikaid kasutavad inimesed konfliktidesse sattudes kõige sagedamini.

Konflikte lahendavad kõige edukamalt need osapooled, kus mõlemal on võime teisele vastu tulla.

Uuriti nelja konfliktitaktikat: domineerimine, vältimine, integreerumine ja vastutulemine. Ainus, mis tegelikult koos partneriga töötades tulemuse annab, on integreerumine, kus mõlemad osapooled püüavad teise vajadustele võrdselt vastu tulla. Sama palju, kui iseendale.

Vältivalt seotud inimesed tulevad konfliktide haldamisega halvemini toime üsna mitmel põhjusel: esiteks ei usalda nad teisi, arvates, et nood pole üldse nii lojaalsed ega hoolivad kui näib; teiseks pole nad sugugi head tunnetamaks, mida teised tunnevad. Ning viimaks – vältivalt käituvad inimesed püüavad konflikte vältida, sest juba alateadlikult ei taha nad näidata, et vajavad suhteid.

Uuringus kasutati näiteid 449 inimeselt vanuses 18-56 eluaastat. Uuritavate keskmiseks elueaks oli 24. Enamus neist olid suhtes, 14 protsenti abielus.

Kui võrrelda vältiva käitumisega inimesi muretsejatega, siis selgus, et viimased püüdsid konflikte vältida rohkem kui esimesed. Kui nad aga siiski tüli keskele sattusid, kasutasid nad selle lahendamiseks domineerivat stiili.

Ja see ongi asi, mis keerulisi inimesi teistest eristab. Nad on allergilised igasuguste lähedaste suhete suhtes, tõukavad teised endast eemale ning kui nad sinuga ka kuidagiviisi suhtlevad, siis teevad nad seda vaieldes ning suruvad peale oma valikuid. Teadlased võtsid asja kokku nii: vältiv käitumine võib tüli lahendamisel romantilises suhtes olijate vahel olla palju problemaatilisem. Üldiselt eelistavad inimesed integreerivat ja vastutulevat taktikat, sest tulemused on positiivsemad.

Kuid tagasi keeruliste isiksuste juurde, kellega pead oma igapäevaelus tegelema. Võtame näiteks, et sul on äi või ämm, kes sind kogu aeg eemale tõukab, kui talle sõbralikult läheneda püüad. Ükskõik kui pandlik või leplik sa ka olla ei püüa, miski ei toimi. On päevselge, et selline inimene ei lasku lobisemisse, kuigi inimesed, kes sageli kohtuvad, teevad seda kogu aeg. Ja kui ta soostubki sinuga mingil kergel teemal vestlema, tundub sulle, et sina oled see, kes on midagi valesti teinud.

Või teine näide – sul on kolleeg, kes kogu aeg rahulolematult oma laua taga istub ning kaebleb mingi asja üle igaühele, kes vähegi kuulata viitsib ja keeldub osalemast igas ühisprojektis. Nagu ämma või äia puhul tunned ka nüüd, et sina teed kogu aeg midagi valesti ning selle inimesega pole kunagi võimalik ühtki sõbralikku sõna vahetada.

Ja mitte ainult need inimesed ei tee su elu põrguks, keda sa hästi tunned. Sa võid samasugust asja tunda siis, kui helistad oma perearstile ning kuuled telefonitorus vastuvõtulaua sekretäri tõredat häält. Sul pole valikut, sest pead temaga vestlema, olgugi, et eelistaksid mõnda palju tsiviliseeritumat tüüpi. Hakkad kartma, et kui sa talle kuidagiviisi närvidele käid, siis ei saa sa kunagi arsti juurde vastuvõtule või su retsept jääbki pikendamata.

Kui pead sageli keeruliste isikutega toime tulema, siis püüa mõelda, miks nad on nii külmad, ja neid mõista.

See ei pruugi tulla kergelt, kuid peaksid püüdma neile vastata äärmiselt kannatlikult ja sõbralikul toonil. Lõpuks võib osutuda võimalikuks, et suudad kaitsemüürist läbi murda ning üllatavalt toreda suhte luua. Suhteid on alati kergem luua ja hoida, kui käitud meeldivalt. Ning isegi keerulised inimesed on nõus näitama oma paremat poolt, kui tead, kuidas neile läheneda.

Allikas: psychologytoday.com