01.06.2019, 20:00
Mu vanemad lahutasid siis, kui olin juba täiskasvanu ja see pööras kogu minu arusaamise peresuhetest pahupidi
See on ühe noore abielunaise lugu. Ütleme, et tema nimi on Janne. Aga see pole pärisnimi. Tal on kaks last, üks nendest käib põhikoolis ja teine lasteaias. Tema mees on hooliv ja talle tundub, et nende perekond toimib, kuid see, mis juhtus hiljuti tema vanematega, paneb teda kartma, et ka temaga võib samamoodi minna.
Arvasin varem, et kui vanemad lahutavad abielu, siis on see laste jaoks kergem, kui nad on juba vanemad ja täiskasvanulikumad. Valesti arvasin. Mu ema ja isa otsustasid peale 30 abieluaastat sellele liidule joone alla tõmmata. Ja mis kõige hullem — isa otsustas, et temal nüüdsest lapsi enam pole. Punkt. Aga miks?
Ega meie kodus polnudki asjad kogu aeg korras. Vähemalt viimase kümne aasta jooksul. Kui kasvasin üles, siis tundus muidugi, et kõik on väga ideaalne. Käisime reisidel, õhtusöökidel ja mu vanemad julgustasid mind, mu kahte õde ja venda olema iseseisvad ja arendama oma võimeid. Ühel hetkel hakkasid aga asjad miskil põhjusel viltu vedama.