On loomulik, et võõraste inimeste esimesel kohtumisel on valitsevaks tundeks ärevus ning selle leevendamiseks kuluvad marjaks ära kõik pisikesed verbaalsed ja mitteverbaalsed märguanded, mis aitavad aru saada, kas meeldid oma kaasa vanematele või mitte.

Seda enam, et enamasti on esimesed kohtumised formaalsed, olles tulvil häid kombeid ja ülimat viisakust.

1. Meeldid, kui oled tähelepanelik.

Inimesed, kes üksteisele meeldivad, leiavad omavahel kiiresti kontakti ning ignoreerivad neid, kes neile ei meeldi. Kui üks vanematest tundub täiusliku võõrustajana, teine aga vaatab televiisorit, nokitseb arvutis või on mingil muu tegevusega hõivatud sel ajal, kui sina oled oma kallima neile näha toonud, on see selge ja tugev signaal, et vähemalt ühele vanematest su väljavalitu ei meeldi.

Kui meeldiks, tunneksid nad mõlemad tema vastu aktiivselt huvi, istuksid koos ja pööraksid talle kogu oma tähelepanu. Hoolitseksid, et temal ja kõigil teistelgi oleks piisavalt süüa ja juua ning näitaksid üles huvi selle vastu, mida ta räägib.

2. Meeldid, kui esitavad palju küsimusi.

Kui kellelegi teine inimene meeldib, siis on ta uudishimulik ja esitab igasuguseid küsimusi. Ta tahab teada, missuguse inimesega tegemist on, eriti, kui kohtumine on esmakordne. Tuntakse huvi, mida väljavalitu teeb, kus ta üles kasvas, millised on tema tulevikueesmärgid, kuidas ta oma vaba aega veedab ning millal ja kus nende lapsega kohtus.

Sellisele küsimuste tulvale vastamine võib päris raske olla ning isegi mitte meeldida. Kuid see ei huvita kedagi. Mõtle ebameeldivuse tundmise asemel hoopis sellele, kui ise kohtusid esimest korda mõne inimesega, kes sulle tõsiselt meeldis. Võib kihla vedada, et küsisid ja ootasid vastuseid enam-vähem sajale küsimusele, et tema kohta rohkem teada.

Inimene on juba kord selline, et mida rohkem keegi talle meeldib, seda rohkem küsimusi ta küsib.

3. Meeldid, kui nad räägivad sinust kohtumisel teiste pereliikmetega.

Hea märk on see, kui vanemad räägivad sinu väljavalitust kohtumistel nende pereliikmetega, kes esmakohtumisel kohal ei viibinud. See näitab, et nad juba ootavad järgmist kohtumist ning näevad su kallimat vaimusilmas pereliikmena teiste hulka sulandumas.

4. Meeldid, kui nad tutvustavad sind teistele pisut pikemalt

Kui su kallim osaleb mõnel perekondlikul koosviibimisel või ühisüritusel ja su vanemad teda teistele tutvustades pisut rohkem infot jagavad kui ainult nime, siis on see hea märk.

„See on Ants. Ta on Mari peika. Ja töötab juristina Tartus.“ Esiteks seovad nad kallima nime sinu omaga, sellega oma aktsepteeringut näidates. Ning teiseks teavad nad hästi sedagi, millega su väljavalitu tegeleb. Kui nad ütlevad lihtsalt „see on Ants“, ei näita selline kolmesõnaine lause aktsepteeritust, seda, kuidas Ants on perekonnaga seotud ega seda, kes Ants on ja mida ta teeb. Nii napp tutvustamine pole hea märk.

Kuid halvim, mida vanemad teha saavad, on vihjed minevikule: „See on Ants. Mari uus peika. Ma vist mainisin varem, et ta läks Jaagust lahku, eks? Hoolimata sellest, et Jaak meile väga meeldis.“ Niisugune tutvustamine on sinu jaoks nagu punane rätik härjale – sa ei meeldi neile üldse!

5. Meeldid, kui nad teevad uusi kohtumisplaane.

Ühiste tulevikuplaanide tegemine tähendab, et su kallim meeldib su vanematele. Inimesed ei tee nende osas, kes neile ei meeldi, eriti suuri tulevikuplaane.

Tavaliselt käiakse plaanid välja siis, kui te lahkumas olete. Hüvasti jätmisel öeldakse siis selliseid lausejuppe nagu „peame laupäeval isa sünnipäeva, ootame sind ka külla“ või „järgmisel reedel on meil pidu, meile meeldiks, kui sinagi grillima tuleksid“. Kutsed tulevastele üritustele, eriti perekondlikele kohtumistele on kindel märk meeldimisest.

Lisaks on positiivseks signaaliks seegi, kui mõlemad vanemad su väljavalitut uksele saatma ja head aega ütlema tulevad. Ja see muutub veelgi tugevamaks, kui ta uksest välja või koguni autoni saadetakse.

Allikas: psychologytoday.com