Naine imestab | Mees väidab, et kuna tema arvelt lähevad laenumaksed, siis on temal meie ühisele kodule suurem õigus

Tahan oma laste isast tema truudusetuse tõttu lahku minna, kuid selgub, et temal on meie ühisele kodule suurem õigus. Kuidas nii?

Meil on kaks last. Mõlemad lapsed on alaealised. Laste isa väidab, et tema on maksnud laenu, seega kui maja maha müüme, on temal suurem õigus müügist saadud tulule. Väidab, et ligi 70% peab tema endale saama.

Laste isa maksab praeguseni ühise kodu laenu (mille ostmiseks saime sissemakse raha minu vanemate kaudu) ja väidab, et siis tal muid kohustusi pere ees ei ole. Minu kulud on aga pere ja majapidamise peale igakuiselt enamvähem samas suuruses kui tema laenumakse.

Kas kaasomad ja alimendid on omavahel seotud? Kuidas peaks siinkohal toimima?

Kommenteerib vandeadvokaat Katrin Orav

Kui mees ja naine (elukaaslased) on ostnud kaasomandisse kinnistu ja võtnud selleks pangalt ühiselt laenu, on nende puhul tegemist solidaarvõlgnikega. See tähendab, et panga ees vastutavad nad laenu tagasimaksmise eest võrdselt. Kui poolte elukorraldus on olnud selline, et ainult mees on tasunud pangale laenumakseid, tekib tal õigus nõuda pool tasutud laenumaksetest tagasi naiselt. Laenu tuleb tagasi maksta sõltumata sellest, kas naine on maksnud elamisega seotud muid kulusid. Välja avatud juhul, kui pooltel oli eelnev teistsugune kirjalik kokkulepe. Tavapäraselt kui kinnistu sellises olukorras müüakse kolmandatele isikutele, tasutakse esmalt tagasi laenujääk ja seejärel jagatakse allesjäänud raha kaasomanike vahel võrdsetes osades. Kui antud juhul on mees tasunud laenumakseid ainuisikuliselt, tekib tal õigus nõuda poole tasutud laenumaksete osas naiselt hüvitist. Kinnistu müümise korral tähendab see seda, et peale laenujäägi tagastamist saab naine alles jäänud rahast pool miinus laenumaksed, mida ta selle aja jooksul maksnud ei ole, kui mees otsustab neid tagasi nõuda.

Kui poolte kooselu on pöördumatult lõppenud ja soovitakse ka kaasomand lõpetada, on seda võimalik teha mitmel viisil. Oluline on siinjuures meeles pidada, et kinnisasja tervikuna ei saa üks kaasomanik oma äranägemisel müüa. Pooled võivad kokku leppida, et kinnistu müüakse maha ja saadud rahast tasutakse laenujääk. Võib kokku leppida ka selliselt, et üks pool ostab teise kaasomandi osa ära ja võtab üle laenu tagasimaksmise kohustuse täies ulatuses. Kui pooled ei saavuta kokkulepet kaasomandi lõpetamiseks kohtuväliselt, tuleb pöörduda vastava nõudega kohtu poole.

Kui pooled otsustavad kaasomandi lõpetada selliselt, et mees ostab naise osa kinnistust ja saab selle tulemusena kinnistu ainuomanikuks, on tal õigus ise otsustada kes ja kui palju selles majas elab või viibib.
Kaasomand ja laste ülalpidamiseks mõeldud elatis ei ole omavahel seotud. Elatise nõue on lastel olemas sõltumata sellest, kuidas vanemad oma varalised suhted korraldavad ja kas vanemad on omavahel abielus või mitte. Kui laste isa ei ela lastega igapäevaselt koos või ei osale laste kasvatamises, on ta kohustatud täitma laste ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel. Sellisel juhul tuleb esitada elatise nõudes hagi kohtusse. Kaasomandi lõpetamise vaidlus ja elatise vaidlus on kaks täiesti eraldi kohtumenetlust. Kaasomandi lõpetamiseks esitab hagi kohtusse üks kaasomanik. Elatise väljamõistmise nõudes on hagejateks lapsed, keda esindab nende seaduslik esindaja — ema või isa.