Kui sa oled oma last õigesti kasvatanud, saab temast õnnelik inimene, ta hakkab end teiste seas suurepäraselt tundma ning ka teistel on temaga koos hea olla. Ometi erineb ainukese lapse maailm mõnevõrra nende laste omast, kes kasvavad koos õdede ja vendadega. Miks siis? Aga sellepärast, et tema ei pea oma vanemaid teiste lastega jagama, need on üksnes tema omad. Ta ei pea võitlema armastuse, tähelepanu ja aja pärast. Ta ei pea midagi jagama noorema venna või vanema õega. Ta saab palju armastust. Täiskasvanute tähelepanu on keskendunud üksnes tema tegemistele.

See on suur eelis, kuid ka paras koormus. Ainuke laps püüab peaaegu alati oma vanemate ootusi õigustada ning ta on tõsisem kui tema eale kohane. Seetõttu tuleb teda kasvatades pöörata eelkõige tähelepanu tema suhetele teistega, eriti aga eakaaslastega. Sest just tänu nendele õpib laps suhtlemist.

Väike prints saab ise kõigega hakkama

Kuni teise eluaastani ei hooli laps eriti teistest lastest. Ta ei oska veel nendega mängida ning ei pruugi neid koguni märgatagi. Kasuta seda aega lapse individuaalseks arendamiseks. Pole hullu, kui ta kohtab omaealisi üksnes mänguväljakul. Tähtis on vaid, et tema suhtlusring ei piirduks ainult ema ja isaga — mida rohkem inimesi teil külas käib, seda parem. Õpeta lapsele iseseisvust. On suur viga, kui vanemad teevad kõik lapse eest ära. Las ta katsetab, lepi sellega, et tal kukub toit taldrikult, kui lusikat käes hoiab, las ta topib või veerand tundi endale särki selga. Peaasi, et ta teeb seda ise.

Varsti lasteaeda!

Enne kui laps lasteaeda läheb, tuleb teda selleks hoolega ette valmistada. Püüa talle eelnevalt õpetada ühismänge, võiksite jalutada lasteaia lähedal, jutusta talle, kes seal käivad. Ainult ära üle pinguta! Pole tarvis eelseisvat sündmust liialt rõhutada, sest see võib last hirmutada ning muuta ta ebakindlaks.
Organiseeri lapsele mõned kohtumised mitme eakaaslasega korraga, et ta muutuks ühiskondlikumaks ning hakkaks tundma vajadust selliste kontaktide järele. Käige külas peredes, kus kasvab mitu last. Las ta näeb, et seal on palju asju teisiti korraldatud kui teil kodus.
Ära püüa oma last liialt kaitsta. Sa oled võib-olla hirmul, et teda ümbritsevad kisavad ja enesekindlad lapsed. Luba tal siiski nendega vabalt mängida. Ka kolmeaastane suudab keerulises olukorras ise toime tulla. Kontakt lastega, kes talle järele ei anna, erinevalt emast-isast ja vanaemast-vanaisast, tuleb talle vaid kasuks.

See on suurepärane hetk lõpetada kõikide oma väikese printsi või printsessi tahtmiste täitmine. Tegutse järk-järgult. Alustuseks lepi lapsega kokku, et ostad talle vaid ühe väikese mänguasja igal nädalal, maiustusi saab ta aga vaid pühapäeviti. Tulemus ei lase end kaua oodata — laps omandab uued reeglid kiiresti. See kergendab ka tema esimesi päevi lasteaias.

Juba koolieelik!

Enamik pere ainukestest lastest käib lasteaias suurima heameelega. Neil on huvitav suhelda oma eakaaslastega. Kui see aga nii ei ole ning laps läheb lasteaeda nutuga, ta on muutunud vaikivaks ja rõhutuks, tasub pöörduda psühholoogi poole. Probleem võib olla seotud uue olukorraga, eemalolekuga emast ja režiimi muutustega. Ometi tuleks lasteaias siiski käia ning eakaaslastega suhelda. Kutsu lapsi koju ja organiseeri ühiseid mänge. Käige ka ise lasterikastel peredel külas, kus sinu pesamunal tuleb näiteks teistega mänguasju jagada. Kui võimalik, luba lapsel koos teistega hoovis mängida.

Kool on parim elu õpetaja

Kooli või eelkooli minek on tohutu katsumus enamusele pere ainukestest lastest. Paljudel neist on väga raske taluda, et siin pole nad enam „ainukesed“ ja „parimad“. Ema ja isa üksnes kiitsid teda alles hiljaaegu, nüüd aga mõningad isegi ei märka teda. Valmistu selleks, et esimene koolinädal võib eriti raske olla. Võimalik, et laps ärritub kergesti, on ülierutatud või hajameelne. Püüa talle selgeks teha, et kooli nõudmised või võistlemine teistega on normaalne ning et ta harjub selle kõigega varsti ära.

Parem on kollektiivis olla

Et last aidata, pane ta sportima. Spordis on võistlemine loomulik asi ning laps õpib võitma ja ka kaotama. Pealegi kindlustab see suhtlemise eakaaslastega väljaspool kooli. Sportiv laps loob uusi tutvusi.
Ainukesele lapsele oleks parem valida meeskonnamängud — jalgpall, võrkpall, korvpall, hoki. Tänu sellele, et platsil peab laps olema koos teiste mängijatega, õpib ta grupis tegutsema ja ühist vastutust kandma. Kui lapsele sportimine ei meeldi, leia talle midagi muud vastavat.

Sõprus on väga tähtis

Laps leiab õige pea oma ümbruskonnast kellegi, kellega koos ta tahaks rohkem aega veeta. Sõprus alles algab selles eas, seega ootab teda ees rida pettumusi. Ometi tasub tema sellesuunalisi püüdlusi toetada. Samas ei tohi teda mingilgi viisil sundida. Ja kunagi ei tohi laste lähedasse sõprusesse sekkuda, öeldes näiteks: „Ma tahaksin, et sa sõbrustaksid Katiga, ta on hästi kasvatatud ja tal on tore ema“. Sina ei pea oma lapsele sõpru valima.
Kontrolli ja kommenteeri võimalikult vähe, ära uuri igat detaili. Suhtu karmilt vaid siis, kui näed, et need tutvused on sinu lapsele tõepoolest ohtlikud. Peamine, ära armukadetse! Üksikute laste vanemad on sageli veendunud, et just nemad on oma lapse parimad sõbrad. See on aga väga suur viga, sest lapsel peavad olema eakaaslastest sõbrad.

Täpsed piirid. Ära suru lapsele peale omi probleeme. Ära muuda teda peretülide vahendajaks, ära käsi tal poolt valida. Kui sa oled näiteks lahku läinud ja sul on poeg, ära aseta teda pjedestaalile ja ära nõua temalt, et ta asendaks kodus sulle sinu meest. Täiskasvanute probleemid ei saa olla tema probleemid.
Ära unusta sedagi, et sinu laps ei pea olema geenius, ta ei pea koolis õppima üksnes viitele ning lasteaias ei pea ta rääkima inglise keeles.

Suurekssirgumine ilma egoismita

Peaaegu iga nooruk on mässaja. Sina kui ainsa lapse vanem, oled paremas seisus — sa ei pea kuulma sõnasõdu õdede ja vendade vahel. Samas võib laps sinuga rohkem näägelda. See hetk tuleb lihtsalt üle elada, andmata tema sõnadele erilist tähendust.

Luba endale puhkust. Mida vanem on laps, seda väiksem on tema meelest vanemate autoriteet, suurem kaal on juba tema eakaaslastel. Ainukesele lapsele pole see nii lihtne, sest ta teab, kui tähtis ta oma vanematele on.

Et selliseid olukordi vältida, tuleks keskenduda rohkem iseendale ja püüda rahuldada oma isiklikke vajadusi. Leia hobi, millele saad pühendada oma vabad hetked. Ära veeda kogu oma aega lapsega, lõika lõpuks „nabanöör“ katki.

Kui sa nii talitad, siis noor inimene mõistab, et ta pole kohustatud kogu aeg sinu läheduses viibima, ning asub omade asjadega tegelema. See on talle äärmiselt tähtis, kuna paljud sellised üksikud lapsed püüavad oma vanemate soove täita, veeta nendega koos aega, rääkida tõsistel teemadel. Teismeline pole aga täiskasvanud inimene. Mida vähem on sinupoolset survet, seda vabamini tunneb end nooruk. Ning vastupidiselt sinu kartustele laabuvad teie suhted palju lihtsamini.

Armastus ei tähenda üksnes kingitusi. Ei maksa ilmutada oma armastust vaid ostude ja kingituste kaudu. Kontrolli, nii igaks juhuks, kas sinu lapsukesel pole mitte kordi rohkem riideid ja tehnikat kui tema eakaaslastel? Aruta koos temaga läbi, kas ta ikka vajab nii palju. Äkki võiks mõned asjad anda klassikaaslastele lasterikastest perekondadest.
Nii õpib laps arvestama ka teiste inimeste vajadustega. Mõtle ka selle üle, kas sa mitte liiga innukalt ei täida tema soove, ostes kõike, millest ta unistab. See on kindlasti vale kasvatus.

Tähelepanu — erak!

Nooruk isoleerib end sageli teistest. Taoline käitumine on eriti iseloomulik pere ainukestele lastele. Seetõttu tuleb jälgida, et vanemate kasvatuse tulemusel ei saaks lapsest erak. Mida enam on tal kontakte noorukieas, seda parem. Sportimine, laagrid koolivaheaegadel, sõpradega kinos käimine, ühised arvutimängud — see on hädavajalik miinimum sellisele lapsele.

Allikas: Planeta Ženštšinõ