Foto: erakogu
Podcaster, kirjanik, elufilosoof Chris Kala sõnab, et on alati arvanud nii nagu ka ilmselt paljud teised isadki, et isaks saamisega kaasneb vastutus. Lapsevanemaks saamisega kaasneb vastutuse võtmine enda ja oma perekonna ees. “Miks? Sest sa ei ole enam üksinda. Kui enne lapse saamist olid sisuliselt vaid sina, ja ka sinu partner, siis nüüd on sul ”kohustus” kellegi kolmanda elu eest vastutada ja hoolt kanda.

Kohustus sai jutumärkidesse pandud sellepärast, et keegi ei kohusta meid isaks või emaks saama, vaid see on ikkagi üldiselt meie enda vabatahtlik otsus,” räägib ta.

Kui eesmärgid seada, need täituvad

Chris ütleb, et ka tema arvas, et isaks saamisega suureneb vastutusetunne, ent ta peab tunnistama, et päris klassikaliselt see niimoodi tema jaoks läinud ei ole. “Klassikalise all pean ma silmas seda, et just materiaalne kindlustatus ja finantsiline pool saab suurenenud positiivse tõuke. Pean alandlikult ja haavatavalt tunnistama, et täna, kus minu tütar on kaheaastane, kogen ma parasjagu oma elu üht kõige keerulisemat finantsilist seisundit. Lohutust pakub mulle teadmine, et see kõik on vaid ajutine ning varem või hiljem leian ma viisi, kuidas seda valdkonda parandada. Varem või hiljem elu toetab,” on ta kindel.

Elus ei ole kunagi küsimus selles, kas mingi asi juhtub või mitte. Chris on kindel, et juhtub sada protsenti, kui me igapäevaselt millegi nimel edasi liigume ja eesmärke täidame. Küsimus ei ole mitte kas, vaid millal. “Ja seda millal osa, on võimalik meil endil mõjutada vastavalt sellele, milliseid igapäevaseid valikuid me teeme. Küsimus on, kas meie valikud kiirendavad või aeglustavad protsessi?” räägib ta. “Kui minul isaks saamisega ei kaasnenud finantsilisest perspektiivist suurenenud vastutuse tunnet, siis pigem toimuvad arengud ja edasi hüpped läbi iseenda isikliku prisma, kus olen õppinud võtma vastutust enda otsuste, käitumiste, reageerimiste, emotsioonidega toimetuleku ja sisemaailma ees. Need on need, mis on minu jaoks olulised ja selgitavad mulle isaks olemise tagamaad. Suutlikkust iseendaga paremini toime tulla ja seda igapäevaselt, kas emotsionaalselt ja vaimselt rasketel hetkedel.”

Isa on lapsele otseseks eeskujuks

“Mina isana koos oma käitumise ja emotsionaalse intelligentsusega olen lapsele otseseks eeskujuks. Loomulikult on seda ka ema, aga jutt on praegu isadest. Lapsed ei õpi sellest, mida me neile täiskasvanuna räägime, vaid sellest, kuidas me käitume ja erinevatele olukordadele reageerime,” räägib Chris ja lisab, et kui soovid oma lapsele olla eeskujuks, siis tee seda läbi eeskujuks olemise ja näitamise. Tema jaoks tähendab isaks olemine just eeskujuks olemist oma lapsele ning enda väärtushinnangute edasi andmist läbi tegude ja suhtumisse ellu ning ümbritsevasse.

Isaks olemine on Chrisile näidanud ka hetkes olemist. “Kui ma veedan oma tütrega aega kodus mängides, mänguväljakul olles või mõnda muud tegevust tehes, siis olen märganud kuivõrd oluline on olla temaga seal hetkes kohal,” räägib ta. Tema sõnul on väga lihtne lihtsalt midagi muliseda ja temaga samas ruumis olla, aga olla ka päriselt kohal nii, et mõistuses käima tõmmatud saag vait jääb, see on teine kunst, mis vajab harjutamist ning lihvimist. Mida rohkem ta hetkes suudab olla, seda kvaliteetsem on suhe tema ja tütre vahel ning seda rohkem suudab ta tunda seda, mida tähendab isaks olemine tegelikult.

“Kokkuvõtvalt taandun ma jäädavalt sõnale eneseteadlikkus,” räägib ta. “Minu jaoks tähendab isaks olemine eneseteadlikkust. Mõista, kus ja milline ma olen täna ning kuhu ma soovin liikuda ja milliseks soovin kujuneda.”

Eneseteadlikkus paneb teda mõistma seda suuremat pilti ja seda, mida tähendab olla isa tütrele, keda tema mõne aasta pärast vaatab kui enda esimest armastust ja meeseeskuju, kes seab alateadlikud standardid, milliseid mehi ta tulevikus vaatab. Eeskuju on oluline, aga mõista tuleb ka seda, et igaüks on omamoodi indiviid ja mitte kellelegi ei ole võimalik ega ka soovitatav enda arvamust, maailmanägemust, väärtuseid peale suruda, ka mitte oma tütrele. Las eksisteerib vaba tahe ja laps teeb omad valikud, ainus asi, mida me teha saame, on olla eeskujuks ja seista oma sõnade, tegude ja väärtuste eest ning võtta vastutus, kui asjad rappa jooksevad.

Chris Kala sulest on ilmumas detsembris uus raamat “Kontaktis endaga”, mis näitab läbi erinevate edukate ja tuntud inimeste, et kõik ei ole sündinud kuldlusikas suus ja elu ongi üks pidev teekond.