Idüll maal elavatest vanavanematest on taandumas, sest koguni 63% neist elab suuremates või väiksemates linnades. Siiski saame tõdeda, et maal elavate vanavanemate osakaal on kuus protsendipunkti suurem, kui maal elavate inimeste osakaal Eestis üldiselt.

Eelmisel aastal töötas vähemalt ühe päeva 46% vanavanematest ning detsembri jooksul käis vähemalt ühe päeva tööl 43% vanaisadest ja 40% vanaemadest. Vaatamata sellele, et töötavaid vanaisasid on vanaemadega võrreldes 34 600 võrra vähem, on juhte vanaisade seas arvuliselt rohkem.

Töötavate vanaisade hulgas oli kõige rohkem seadme- ja masinaoperaatoreid ning koostajaid (23%), samuti oskus- ja käsitöölisi (20%). Seadme- ja masinaoperaatoreid oli töötavate vanaisade seas kaheksa protsendipunkti võrra rohkem, kui töötavate meeste seas üldiselt.

Töötavate vanaemade hulgas oli kõige rohkem teenindus- ja müügitöötajaid (23%) ning tippspetsialiste (18%). Teenindus- ja müügitöötajaid oli töötavate vanaemade seas seitsme protsendipunkti võrra rohkem, kui töötavate naiste seas üldiselt.

Vanavanemad on sageli oma lastele ja lastelastele eeskujuks just oma elutarkusega. Seejuures saab 23% vanavanematest näidata ette ka bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi. Umbes 1700 vanavanemat käis 2019. aasta lõpu seisuga ka koolis. Neist 61% mõnes kutseõppeasutuses, 17% rakenduskõrgkoolis, 17% ülikoolis ning 5% põhikoolis või gümnaasiumis. Aktiivsemad õppurid olid vanaemad, kelle osakaal koolis käivatest vanavanematest oli 83%.

Jaga
Kommentaarid