Proovi seda vaikimise mängu ja vaata mis juhtub!
Kõnepaastu, nii nagu ka söögipaastu võib teha mitmel erineval moel. Terviseteadlikud tegelased võtavad kevad-suvisel perioodil ette maksa või kogu keha puhastamiseks tahke toidu vaba menüü, jäädes kas mahla, köögiviljapuljongi, taimetee või lausa vee peale. Kõne paastu puhul vastaks viimane täisvaikimisega, millega ei kaasne ka kehakeeles üksteisega suhtlemine näiteks peanoogutuste või sõrmevibutuste näol. Ära jäävad ka üksteisele paberilehel jäetavad sõnumid.
Täielikku kõnepaastu on hea teha täiskasvanutel, kel lapsed vahelduseks vanavanemate hoolde või laagrisse saadetud.
Lastega koos võib aga mänguliselt siseneda veidi pehmemasse vaikellu, kus eelnevalt "mängu" lahti seletatuna võib alustada sosinast ning miimika, silmade ja kehakeelega edasi antud märguannetest.
Soovitused perekondlikuks mänguliseks kõnepaastuks lastega:
Kui idee meeli ja mõtteid vaigistavast vaikelust on teid vanematena inspireerinud, ära torma seda lastele peale suruma ning reeglitena paika panema, et "homsest me kolm päeva ei räägi!" Ära sunni kedagi vaikima. Kõnepaastule eelneval nädalal ja päevadel võiks seda ideed lastele tutvustada, ilma et alguses pruugikski rääkida plaanist seda ise korraldada. Kui teised pereliikmed on saanud aega mõtet seedida võib teha ettepaneku seda ka isekeskis proovida. Eel- ja algkooliealised süttivad enamjagu kergesti. Teismeeas tunnetate kindlasti ise paremini millist kavalust kasutada. Kui muu ei aita, siis juba kõnepaastu alustades eeskuju andmine võib ka teismelist võluda ja inspireerida.
Lastega peres tasub sarnaselt söögipaastu perioodiga, siseneda ka kõnepaastu etapiviisiliselt, pehmelt. Alguses, sõltuvalt paastu pikkusest näiteks esimesel päeval või tundidel rääkige sosinal. Kasutage vajadusel kehakeelt või kirjalike sõnumeid. See võib olla omaette huvitav perega veedetud aeg, mil avastate uusi väljendusrikkaid külgi üksteise tunnetamises. Võib-olla paljudki argielus tekkinud seinad kaovad ning taaselustub hell ja tähelepanelik omavaheline kontakt. Viimase järele janunevad lapsed lõputult, kuid me jätame nad argipäevast väsinuna pahaaimamatult nälga.
Viimase paastuetapiga võib piirdudagi, tehes seda kas päeva-paar või nädala. Olenevalt laste suurusest ja enda võimalusest ning vastupanuvõimest. Korrates paastu teatud perioodide tagant uuesti võib aga minna sügavamale. Sel juhul lepi eelnevalt kokku või väiksemate laste puhul võid tasahilju leebelt märku anda, et ka liigne kehakeeles rääkimine on Sinu jaoks liiast. Veelgi parem on, kui ise järjest vähem kehakeeles "rääkides" ja "vastates" kaob esialgne elevus uue kommunikatsioonimeetodi vastu ning päev vajub iseenesest mõnusa vaikimise rüppe.
Piira paastupäevadel meedia tarbimist või loobu sellest üldse. Kõige hullem mürgitaja on lihtsalt taustaks popsuv raadio või veiklev teleekraan. Vastasel juhul võib teadlik pea ja meelte puhastamine emotsioonidest ja mõttetulvast päädida apaatse telekavahtimisega. Pole mõtet mässida oma tegevuste kirgast teadvustamist lõputusse raadiohäälte jutulõnga. Ka muusika mõjutab tundeid.
Võta aktiivsemalt osa lapse välja pakutud loomingulistest tegevustest. Paastu ajal on asjakohasemad tegevused mida saab küll teha koos, kuid ometi individuaalselt - joonistamine, meisterdamine. Lauamängud sütitavad seevastu on liialt omavahelist kommunikatsiooni. Kui paastu eesmärk on oma pea puhastamine, siis võib täiesti rahutumale hingele olla täiesti teraapiline mõne kapi või toa põhjalikum koristamine. Küll laps ka oma mänguasjade kasti vanema eeskujul inventeerida võtab.
Tasasema meelega perele võivad sobida veel vaiksemad toimingud. Kuigi teleri ja raadio kõrval on ka lugemine informatsiooni enesest läbi laskmise ja ideede seedimisega seotud, kuid hoolikalt materjali valides võib see enesetunnetuslikule puhastumisele isegi kaasa aidata. Lapsele, kes multikate ja õhtuste teleprogrammidega harjunud, on raamat vaieldamatult meeli arendavam paastu osa. Täiskasvanu eeskuju kahtlemata varem või hiljem nakkab.
Paastust oskuslik väljumine on oluline. Nii nagu söögipaastu puhul ei tasu pärast nälgimise päevi kohe seakoodi kallale karata, võib ka kõnepaastust väljuda sisenemise etappe tagurpidi korrates. Samas näitab aga praktika, et pärast pikemat vaikimist on meeled iseenesest rahulikumad ning iha suure jutuvada järgi tasahilju kadunud. Tähtsam on hoida neid kvaliteete, mida paastu "mängu" ajal endas ja pereelu keskkonnas leidsite ning püüda neid muuta igapäeva osaks - tähelepanelikkus, hellus, ühised tegevused, vähesem meedia osakaal. Nende leidude lummuses kasvavad lapsed hoopis teises võtmes, kui nad oleks seda info-, mõtte- ja lõputu sõnamüra sees teinud.
