Psühhiaater: ohtlikud asjad, mida peaksid "Viiekümne halli varjundi" kohta teadma
See on mustvalge, siin ei ole halli varjundeid — mitte ainsatki, kirjutab psühhiaater dr Miriam Grossman noortele suunatud artiklis filmist “Viiskümmend halli varjundit”. Peatselt jõuab ka Eesti kinodesse selle filmi järg “Viiskümmend tumedamat varjundit”.
Minu töö on aidata inimesi, kes on seesmiselt katki. Ma küsin küsimusi ja kuulan hoolikalt vastuseid.
Üks asi, mida olen oma töö käigus teada saanud, on asjaolu, et noored on armastuse teemadel täielikus segaduses. Nad ei tea, kuidas armastust leida ja hoida, teevad halbu valikuid ning saavad palju haiget.
Ma ei taha, et Sina peaksid kannatama, nagu need noored, kes minu kabinetti satuvad, seepärast tahan Sind hoiatada filmi “Viiskümmend halli varjundit” eest. Isegi kui Sa ei lähe filmi kinno vaatama, imbub selle mürgine sõnum meie kultuuri ning võib Sinus ohtlikke mõtteid tekitada.
“Viiskümmend halli varjundit” jõuab kinodesse valentinipäevaks (ka sel aastal ilmuv järg “Viiskümmend tumedamat varjundit” esilinastub kinodes valentinipäeva paiku — tlk), mistõttu võid pidada seda romantiliseks filmiks, aga ära lange sellesse lõksu! Tegelikult räägib see film haigest ja ohtlikust suhtest, mis on tulvil füüsilist ja emotsionaalset väärkohtlemist. See kõik tundub glamuurne, sest näitlejad on väga ilusad, sõidavad kallite autode ja lennukitega ning Beyoncé laulab. Võib juhtuda, et järeldad, et raamatu peategelased Christian ja Ana on lahedad ning nende suhe aktsepteeritav.
Ära lase endaga manipuleerida! Selle filmi taga on inimesed, kes tahavad lihtsalt Su raha; nad ei hooli sugugi Sinust ega Su unistustest.
Väärkohtlemine ei ole glamuurne või lahe. See ei ole okei, ükskõik mis tingimustel.
See, mida Sa peaksid raamatu “Viiskümmend halli varjundit” kohta teadma, on järgmine: Raamatu üks peategelane Christian Grey jäeti lapsena kohutavasse hooletusse. Ta ei tea, mis on tõeline armastus, sest ta pole seda kunagi kogenud. Tema teadvuses on armastus seotud negatiivsete tunnetega nagu valu ja häbitunne. Christianile meeldib veidratel viisidel naistele haiget teha. Teine peategelane, Anastasia, on ebaküps tüdruk, keda kütkestavad Christiani välimus ja jõukus ning kes on mõtlematult nõus tema ihadega kaasa minema.
Pärismaailmas lõpeks see lugu halvasti — Christian lõpetaks vanglas ja Ana varjupaigas või surnukuuris. Või siis jätkaks Christian Ana peksmist, tüdruk aga jääks tema juurde ja kannataks. Nii või teisiti poleks nende elu muinasjutt, uskuge mind.
Arstina palun ma Sind tungivalt: ÄRA mine filmi “Viiskümmend halli varjundit” vaatama. Ole teadlik, tutvu faktidega, ja selgita ka oma sõpradele, miks nad ei peaks seda vaatama minema.
Toon välja mõned ohtlikud ideed, mida “Viiskümmend halli varjundit” propageerib:
1. Tüdrukud ihaldavad poisse nagu Christian, kes neid käsutavad ja karmilt kohtlevad.
Ei! Psühholoogiliselt terve naine väldib valu. Ta tahab tunda end turvaliselt ja austatult ning teada, et tema eest hoolitseb mees, keda ta saab usaldada. Ta unistab pulmakleitidest, mitte käeraudadest.
2. Poisid ihaldavad tüdrukuid nagu Anastasia, kes on vagurad ja ebakindlad.
Vale. Psühholoogiliselt terve mees tahab enda kõrvale naist, kes oskab enda eest seista. Kui mees üle piiri läheb, tahab ta, et naine talle seda ütleks.
3. Anastasial oli vaba valik ja nõustus sellega, et talle haiget tehakse, seega ei saa keegi tema otsuse üle kohut mõista.
Vigane loogika. Muidugi oli Anastasial vaba valik — ja ta valis halvasti. Ennast hävitav otsus on halb otsus.
4. Anastasia teeb Christianiga seotud otsuseid järele mõeldes ja ennast kõrvalt vaadates.
Kaheldav. Christian pakub pidevalt Anastasiale alkoholi, nõrgestades tema otsustusvõimet. Lisaks astub Anastasia varsti pärast Christianiga kohtumist temaga seksuaalsuhtesse — mis on ühtlasi tüdruku esimene selletaoline kogemus. Neuroteadusele tuginedes võib arvata, et sellises olukorras tekiks tüdrukus tugev kiindumus- ja usaldustunne — enne, kui ta on kindel, et mees seda ikka väärib. Seks on võimas kogemus — eriti esimesel korral. Lõpuks manipuleerib Christian Anastasiat kirjutama alla lepingule, mis keelab tüdrukul kellelegi rääkimast, et mees on aastaid naisi väärkohelnud.
Alkohol, seks, manipulatsioon — kas neid saab siis pidada järelemõeldud ja olukorda kõrvalt nägevate otsuste teguriteks?
5. Anastasia armastus ravib Christiani emotsionaalseid probleeme
Ainult filmis. Päriselus Christian kuigi palju ei muutuks. Kui Anastasiale pakub rahuldust emotsionaalselt haigete inimeste aitamine, oleks ta pigem võinud hakata psühhiaatriks või sotsiaaltöötajaks.
6. Seksuaalsusega on hea katsetada
Võibolla täiskasvanute puhul, kes on terves, pikaajalises, pühendunud ja monogaamses suhtes — see tähendab abielus. Igal teisel puhul asetad Sa end suurde sugulisel teel levivate haiguste, raseduse ja seksuaalse vägivalla ohtu. Kui otsustad, keda endale füüsiliselt ja emotsionaalselt lähedale lasta, on tark olla väga ettevaatlik, sest vaid üks negatiivne kogemus võib Sind rivist välja lüüa ja Su elu igaveseks muuta.
Põhiline on see: filmi “Viiskümmend halli varjundit” läbivad ideed on ohtlikud ning võivad viia segaste ja halbade otsusteni armastuse teemal. Terve ja ebaterve suhte vahel on suured erinevused, see film aga hägustab neid erinevusi, pannes Sind mõtlema: “Mis on üldse suhte juures tervislik? Mis on haige? Hallil on nii palju varjundeid — ma ei ole kindel.”
Me räägime Sinu turvalisusest ja Sinu tulevikust. Siin pole ruumi kahtlusteks: intiimsuhe, mis sisaldab vägivalda, olgu selleks siis partnerite nõusolek või mitte, on täiesti vastuvõetamatu.
See on mustvalge. Siin ei ole halli varjundeid — mitte ainsatki.
Tõlkinud Maria Vooglaid
Allikas: objektiiv.ee, avaldatud toimetuse loal.
