Lastekaitsetöötajad on maininud, et lapse psüühikale ei ole selline mitme kodu vahet pendeldamine hea, kuid Eesti lahutajate seas tuleb 50/50 ajajaotuse mudel järjest sagedamini aruteluks.

Kintsiraua sõnul on sellise mudeli puhul lapse jaoks nii plusse kui ka miinuseid. "Lapse kasu on see, et ta saab võrdse kogemuse nii emaga kui ka isaga kasvades. Vanemad jällegi saavad mõlemad osaleda lapse elus ja tegemistes nii argipäeviti kui puhkepäevadel," rääkis psühholoog ja lisas, et sellise elukorralduse juures tuleb mõlemal vanemal siiski päris kõvasti pingutada.

"Mida väiksem on laps, seda suurem on vanema vastutus lapse riietuse, kooli- või mänguasjade ja trenniriiete olemasolu eest. Lapse jaoks võib esialgu olla pingeline kohaneda kahe kodu erinevate reeglitega. Kui ekspartnerid teevadki pingutusi, et reegleid ühtsustada, siis kõiges ja alati see siiski ei õnnestu."

Mingi aja hästi toiminud 50/50-suhe võib ühel hetkel lakata töötamast või selle jätkumine võib tähendada perele päris ränka pingutust. "Toon näite perekonnast, kus vanemad on lahus ning laps läheb sellel sügisel kooli. Siiani on lapsega olemine jagatud võrdselt ja vanematevaheline suhe on olnud koostöövalmis ja sõbralik," rääkis Kintsiraud.

"Vanemad mõistavad, et kooliskäivale lapsele on selline elukorralduse jätkumine keerukas ning ühe põhikodu määramine oleks lapsele lihtsam. Kuid kumbki vanem ei kujuta ette, et ta jääks n-ö nädalavahetuse vanemaks. Mõlemad tahaksid osaleda lapse õppimises ja elus. Samuti ei saa jätta otsuse tegemist lapse kanda – tema on selleks liiga noor. Laps tahab olla lojaalne mõlemale vanemale ja ühe eelistamine võib tekitada lapses tunde, et ta on teise vanema reetnud."

Psühholoog tõi teisegi näite, mille puhul ühe põhikodu mudel sobiks lapsele paremini. "13-aastane poiss elab pool aega emaga Mustamäel ning pool aega isa juures Kiili vallas, koolis käib Mustamäel. Suurem osa poisi sõpradest on linnas ning isa juures olles tunneb ta end üksikuna. Teismelise arvamust tuleks kindlasti arvestada ja anda talle võimalus ise otsustada ja valikuid teha."

"Tundub, et 50/50 mudel saab kõne alla tulla suhteliselt rahumeelsete lahkuminekute korral, kus lahutus on mõlema poole poolt aktsepteeritud ja mõistetav," nentis Kintsiraud. "Kui üks täiskasvanu lahutusest emotsionaalset traumeeritud saab, siis võib lapsel olla raske "õnnetut" vanemat üksi jätta ning elada teise juures, kes piisavalt hästi toime tuleb."