Pexels
Praegune kriis toob meist välja terve müriaadi hirmusid: hirm haiguse ees, hirm töökaotuse ees, hirm selle ees, et ei saa vähendatud palgaga hakkama, hirm vanemate pärast, kes on üksi isoleerituses, hirm, et lapsed jäävad õppimises lootusetult teistest maha, sest vanem ei jaksa piisavalt aidata. Mida teha?

City Tervisekliiniku psühholoog Ene Tenno-Sorainen selgitab, kuidas koroonakriis meie vaimset heaolu mõjutab.

Ootamatu ja traumeeriva sündmuse puhul muutub inimese käitumine astmeliselt. Esmalt tavaliset keeldutakse juhtunut uskumast, näiteks “see ei saa ometi tõsi olla”, misjärel võib kasvada ärevus ja isegi paanika. Inimene, kes on ärevuses, võib hakata käituma tavapärasest erineval viisil. Käepäraseks näiteks oli kriisi alguspäevil toimunud esmatarbe- ja toidukaupade kokkuostmine. Kolmanda astmena toimub olukorraga leppimine ja järgneb näiliselt normaalne käitumine, järgitakse juhiseid ja mõnikord võib inimesele tunduda, et ta teeb oma igapäevatoimetusi automaatselt. Olukorra pikemaajalisel püsimajäämisel võib sagedamini hakata esineda ärrituvust, frustratsiooni ja isegi agressiivsust.