Tahad areneda? Siis abiellu!
Tõepoolest, meie suhted ning meie füüsiline ja vaimne heaolu on otseses seoses. Olen oma nõustajatöös sageli tähele pannud, et kui paar tuleb vastuvõtule ja räägib oma keerulisest suhtest, siis varem või hiljem jõuavad nad selleni, et paarisuhteprobleemid on viinud stressini, mis on ajapikku nii suureks kasvanud, et inimene lihtsalt ei toimi enam hästi. Ilmnevad kõikvõimalikud kehalised haigused, hingelised vaevused, sõltuvused. Näiteks uni on häiritud, inimest saadab pidev ärevusetunne, tekivad depressiivsed mõtted, söömishäired, immunsussüsteem nõrgeneb, naistel hakkavad ilmnema naistehaigused. Enamasti on suhtestressi puhul nii, et korralikult funktsioneerimast lakkab meie füüsilises kehas see, mis on inimese juures tema kõige õrnem koht. Seda kinnitavad ka uuringud. Näiteks James House Michigani Ülikoolist tõi välja, et kehv suhe võib suurendada haigestumise riski lausa 35% ja lühendada eluiga keskmiselt 4-8 aasta võrra. Need pole sugugi väikesed numbrid. Samuti on selge, et õnnelikus suhtes olijad elavad pikema ja tervema elu võrreldes lahutatute ja kehvades suhetes olijatega. Ja mida tasub siin esile tuua on see, et pikemat eluiga ei anna mitte üksnes paarisuhtes olemine vaid justnimelt heas paarisuhtes olemine. Iga hinna eest suhtesse jäämine pole kindlasti lahendus — see vähendab elukvaliteeti, kuna halvas suhtes olevad inimesed kogevad pidevat ja pikaajalist stressi. Heas suhtes olijad kogevad muidugi ka stressi aga see on pigem lühiajaline ja nad suudavad ning tahavad sellega toime tulla. Heas suhtes olevad partnerid hoolivad ka teineteise heaolust ja tervisest, panevad tähele, kui probleem hakkab tekkima ja utsitavad teist vajadusel arsti juurde minema. Samuti on heas suhtes olijate immuunsüsteemid tugevamad.
Paarisuhte kvaliteet määrab meie elu paljusid aspekte
Inimese subjektiivne õnnetunne seisab neljal suurel vaalal: inimese tervislik seisund, paarisuhe, eneseteostus ning füüsiline ja materiaalne turvalisus. See, missugune on sinu suhe, mõjutab otseselt kõiki teisi aspekte: nii tervist, eneseteostuse võimekust kui läbi selle võimet olla turvalises keskkonnas. Paarisuhtel on väga suur tähtsus meie heaolule, sest just läbi suhete me areneme. Pereterapeutidel on selline ütlus, et kui tahad areneda, siis abiellu! Abiellud ja tulebki sinu ellu teine inimene oma probleemidega, millega tegelemine võimaldab nii sinul kui kaaslasel areneda. Suhtes on alati probleeme ja sellest hoolimata valivad inimesed endale elu suhtes. Nõustamisel ma ju näen, et tegelikult ei taha keegi olla üksi, ikka tahetakse seda keskkonda, kus on toetus, hoolimine ja mõistmine. Head suhted, mida kõik endale igatseme, põhinevad eelkõige sõprusel — olulised on vastastikune austus, rõõm koosolemisest ja toetus. Muidugi, ka sõbrad vaidlevad, kuid seejärel nad lepivad. Ja nad aktsepteerivad teist sellisena nagu nad on. See on väga tähtis.
Suhte tervis mõjutab otseselt lapsi ja nende tervist
Järjest enam on hakatud mõistma, kui suurt rolli mängib lapse arengus tema vanemate paarisuhe. Varem püsiti tunduvalt rohkem mittetoimivas suhtes põhjusel, et seda tehakse laste nimel. Ei saadud aru, kui stressirohke on lapse jaoks elada kodus, kus vanemate vahel on pidev tüli või suhtekülmus. Tänasel päeval peaksid seda juba kõik teadma, et laste jaoks on palju hullem elada pidevas stressiseisundis, mis põhjustatud vanematevahelisest halvast suhtest, kui läbi teha vanemate sõbralik lahkuminek. Sellest, et halb suhe teeb ka lapsele halba juba saadakse aru, aga kuidas hästi lahutada, seda veel ei osata. Siis ongi kaks rasket valikut: kas jääda halba suhtesse või minna läbi väga raske lahutuse. Kui varem jäädi laste pärast halba suhtesse, siis nüüd lähenetakse pigem nii, et kui mitte muidu, siis vähemalt laste nimel võiks halva suhte lõpetada. Vanemate poolt põhjustatud stressis elamine mõjub otseselt lapse arengule ja tervisele. Kuidas sellest aru saada? Stressis lapsel ilmnevad küllalt ruttu kõikvõimalikud psühhosomaatilised hädad. Tema kõht hakkab valutama, tal on lihtsalt paha olla, võivad ilmneda käitumishäired, kurvameelsus. Vaimne ja füüsiline tervis on omavahel väga seotud ja õnnetu lapse puhul on seda eriti selgesti näha.
Kõige hullem, mida oma lapsele teha saad, on öelda, et sinu teine vanem läks “meie” juurest ära ja ta ei armasta “meid” enam. See on kui teadanne lapsele, et ta ei ole armastust väärt ja see on lapsele eluks ajaks väga sügav haav. Õigem oleks öelda, et meie suhe lõppes, kuid vanema armastus oma lapse vastu ei saa kunagi otsa, sest sina oled laps ja tema sinu vanem ja seda ei muuda miski. Kui ometi saaks selle viia inimeste teadvuseni, et kaks vanemat on lapse inimõigus. Lapsevanema staatusest ei ole meil õigust välja astuda hoolimata sellest, et oleme pettunud oma partneris. Lapsele tehtud kahju on väga raske heastada, ei ole meil ju sellist undo tegemise võimalust nagu on arvutil. Lapse tulevane hea paarisuhe võib tema lapsepõlve haavu parandada, kuid võib ka nii minna, et tema vanemate halb suhe on lapse jaoks suureks takistuseks enda terve suhte loomisel.
Emotsionaalne side on terve paarisuhte hoidmisel väga oluline
Kui emotsionaalne side on suhtes olemas, siis ühe partneri stressi ilmnedes on teine talle toeks ja just sellisel viisil nagu stressi kogev partner vajab. Kui aga ühel partneril tekib teise juuresolekul suur emotsionaalne stress, siis ta ei julge ennast avada, ta on kaitseseisundis, tal tõuseb vererõhk või kiireneb südametegevus. Käivitub ajupiirkond, mis paneb tundma samu tundeid nagu ürginimesed tundsid kiskjat kohates. See on nö emotsionaalne üleujutus. Ja kui konfliktiolustikus hakkab domineerima see „roomaja” aju, siis vererõhk ja pulss ongi üleval ning pidevalt sellises seisundis elamine toob endaga ka kõikvõimalikke füüsiliselt väljenduvaid hädasid. Ajul pole vahet, kas su ees on partner, kes nõuab, et sa enda järelt koristaks või elu kallale kippuv tiiger. Tekibki reaktsioon, et kas võitled, põgened või mängid surnut. Probleemses suhtes tehaksegi olenevalt siis inimesest ja suhteseisust, kõike kolme. Suhtes annavad tooni tugev võitlus ja pidevad tülid. Või on põgenemine suhtest väljapoole kolmanda juurde või põgenemine suhte sees, kui tegeled intensiivselt millegi muu kui suhtega (keskendud kas koristamisele, lastega tegelemisele, telekavaatamisele, spordile, sõltuvustele). Kui oled suhtes aga nö surnud, ei huvita miski mis sinu partneri, tema vajaduste või suhtega seostub. Sa ei taha olla temaga kontaktis, ignoreerid. Kõik kolm käitumisviisi viivad pikapeale emotsionaalse sideme lõdvenemiseni, kuni ükskord see katkeb.
Emotsionaalselt võõrandunud partnerid lahutavad statistiliselt keskmiselt 16 aasta pärast, need kes pidevalt tülitsevad, lähevad lahku keskmiselt 5,6 aasta möödudes.
Kuhu ma suunan oma energia, sellega näitan, mis on minu jaoks tähtis
Paljud suunavad oma elujõu ainult ja ainult töösse. Pinged elatakse õhtul koju jõudes välja pereliikmete peal, siit edasi kujuneb välja juba kõikide osapoolte pidev stress ja kõik sellega kaasnev kuni vaimsete ja füüsiliste probleemideni välja. Aga me peaksime ikka mõtlema, mis on elus tegelikult tähtis. Meie ressursid — nii energia kui ka aeg — on ju piiratud ja tuleb otsustada, kuhu ja mis mahus need suunata. Kas ma annan oma parima osa enda energiast töösse, oma hea tuju ja elujõu mingi projekti heaks või suudan ma oma energiat jätta ka selle kõige olulisema — oma perekonna — jaoks? Kas ma kuulan oma partnerit, kui ta ütleb, et tunneb end kõrvalejäetuna või on tal oma elus mingid probleemid? Siin tulebki mängu sõbraliku koostöö tähtsus, leidmaks lahendusi, et jaguks elujõudu ka pere jaoks. Eriti raske on sellise probleemi ilmnedes nendel paaridel, kes kasvatavad väikeseid lapsi, millega juba iseenesest kaasneb suurem kurnatus. Kui näiteks noorel emal on pidev stress, siis see mõjutab isegi tema rinnapiima teket. Vanasti ei oleks sellise stressitasemega emade lapsed ellu jäänudki. Kui oleks minu otsustada, siis peaks küll kõikidel väikeste laste emadel olema võimalus töötada mitte rohkem kui kolm päeva nädalas. Emal peaks olema aega selleks, et mitte olla nii väsinud, et tal oleks jaksu pühenduda ka endale, puhkamisele, enese laadimisele, suhtele, lastele, kodule.
Palju räägitakse ka vajadusest suhtega pidevalt tööd teha. Mulle tundub, et suhe vajab pigem hoolitsust kui tööd. Suhe vajab tähelepanu ja hoolimist. Sa hoolid ja hoolitsed millegi eest, mis on sulle armas ja oluline. Iseenda eest, oma kaaslase eest, oma lapse eest, oma kodu eest ja muidugi oma suhte eest.
Kroonilised ja lahendatavad suhteprobleemid
Suhtes on edukad need paarid, kus võetakse teineteist kuulda. Kuid see pole alati nii olnud, sest rollid olid varem stereotüüpsemad. Mehed ei pidanud naisi kuulda võtma ja naised meest ka mitte, sest igaüks teadis enda meelest ise paremini, kuidas tema valdkonnas asjad käisid. Kuid ajas on muutunud nii mehe kui naise roll. Mitte kunagi varem pole isikliku õnne tähtsust nii kõrgele tõstetud kui meie ajastul. See ei tähenda, et inimesed tahaks oma isikliku õnne üksi olles saavutada, inimesed tahavad väga olla suhtes. Ometi on tänapäeval palju lahutusi. Julgus lahutada võib olla seotud sellega, et inimestel on järjest suurem vajadus hea ja kvaliteetse paarisuhte järele ja enam ei kardeta selle suunas liikuda, ka ei kardeta (enamasti siis naiste puhul) lahutuse korral jääda vaesusesse ja häbisse nagu varem. Emotsionaalse sideme otsimine on küll julgem, kuid tuleb aru saada, et ideaalset partnerit ei ole olemas. Iga partneriga tulevad kaasa probleemid.
Selle kohta on psühholoog Dan Wile öelnud, et paaridel on alati olnud probleemid ja jäävad olema probleemid. Partnerit valides valime endale teatud hulga lahendamatuid probleeme, millega elada terve elu. Ja me peame aru saama, kas see probleem, millega suhtes tegeleme, on lahendatav või see on krooniline ja siis vastavalt käituma. Nii nagu meil on küpsemas eas teatud tüüpi tervisehädad: osad neid on kroonilised — kellel seljavalud, kellel põlvevalud, kellel seedimishädad, kellel südameprobleemid ja me ei saa neid ei vältida ja ravida — me õpime neid leevendama ja me õpime nendega elama. Samamoodi on meil partneriga kaasnevad kroonilised suhtehädad, mida saab leevendada, kuid millega tuleb üldjoontes pigem elama õppida. Alati, kui valid endale partneri, tuleks vaadata, kas need probleemid, mis koos selle partneriga tulevad, on sellised, millega suudad ülejäänud elu silmitsi seista, sest ega need ei kao. Kui ei suuda, siis suhtest asja ei saa. Need probleemid on reeglina kolmest valdkonnast. Kas isikuomaduste pealt, näiteks üks on suur suhtleja ja teine ei taha eriti rääkida, probleemid võivad tulla veel väärtushinnangute pealt ja ka elustiili pealt. Suhe on edukas sel määral, kui edukalt sa nende probleemidega hakkama saad.
Kroonilised suhteprobleemid jäävad alatiseks, aga kas me suudame olla suhtes austavad ja sõbralikud, kas suudame nende probleemidega ilma teineteise kallal saagimata toime tulla või neid vähemalt leevendada, sellest sõltub nii suhte kui suhte osapoolte tervis.
Katrin Saali Saul on pereterapeut ja holistline terapeut. Raamatute „Naiseks olemise kunst. Avasta oma naiselik vägi läbi arhetüüpide maagilise maailma” ja „Eluterve kärgpere käsiraamat” autor.
