Foto: Shutterstock
Aastaaegade vaheldumisel meie enesetunne muutub ja on kindlaks tehtud, mis seda mõjutab. Erinevate erialade spetsialistid selgitavad, miks me end esimeste soojade ja päikeseliste ilmade saabudes nii hästi tunneme. Hüvasti talvekaamos, elagu kevadrõõm!


Psühholoog. Inimese organism on programmeeritud nii, et pimedal ajal ta puhkab ning valgel ajal õitseb ja elab täiega, selgitab Berliinis asuva Freie Universität biopsühholoogia professor Peter Walschburger. „Reageerime valgusele,“ põhjendab ta inimeste käitumise muutumist ilusate kevadpäevade saabudes.

„Paljud suunduvad õue ja see on nakkav — kõik tahavad minna,“ selgitab psühholoog. „Kevadpäikese ilmudes võib näha aina enam ja enam paare. Ka linnulaul mõjutab meie meeleolu.“ Kevad tähendab ka teistsuguseid mõtteid ja isegi teistsuguseid riideid, mis enam keha paljastavad ja atraktiivsemad tunduvad — kõik ärkab taas, ka inimesed. Kevad on uskumatult ilus aeg! Eriti kui võrrelda talvega, mil elu on pimedam, piiritletum, magame kauem ja võtame kaalus juurde.

Endokrinoloog. „Päikesekiired muudavad hormoonide taset. Eriti nende hormoonide, millel on tugev mõju meie tujule — unehormoon melatoniin ja õnnehormooni serotoniin,“ selgitab Saksamaa Endokrinoloogiaseltsi juht Helmut Schatz. Et hommikul läheb varem valgeks ning et päikesevalgus on tugevam, satub seda ka silmapõhjadele rohkem ning sealsed rakud saadavad ajju käsu vähendada melatoniini tootmist — me muutume elavamaks.

Samal ajal tõuseb veres päikesevalguse toimel serotoniini tase ja meie tuju paraneb. Ka soojus avaldab mõju, kuigi külmgi ei tekita halba tuju. „Külmadel talvepäevadel ole tegelikult häda midagi. Tunnete end suusaonni ukselävel istudes päris õnnelikuna,“ ütleb Schatz. Päikesepaiste on õnnetunde tekkimisel olulisem, kui temperatuur.

Ilmateadlane. Inimesed on ilma suhtes tundlikud, alati on olnud. „See on meil geenides, iidsetest aegadest peale,“ selgitab meteoroloog Gerhard Lux Saksamaa ilmateenistusest. Isegi nüüd, mil füüsiline heaolu ei sõltu enam nii palju ilmast kui sajandeid tagasi.

Selles, et kevad meile hinge poeb, on süüdi nii päikesekiirgus kui aastaaegade vaheldumise rütm. „Ühtäkki tunneme, et peaksime minema kuhugi, kus saab juua kanu külma õlut, jalutada lehte minevate puude vahel või süüa jäätist. See on soov millestki osa saada.“ Just päikese ja kevadeigatsus on ju see, mis pimedal ajal suuri rahvamasse reisima sunnib. Kevadine päike teeb rõõmsaks aga ka seal, kus talvel nukrutseti.

Valgus avaldab positiivset mõju ka söögi- ja seksisoovidele. Keha reageerib ilusale ilmale samamoodi — positiivselt. Ja see on märk sellest, et looduse rütmidega on asjad korras.

Allikas: worldcrunch.com