Foto: Erakogu
Perejooga eesmärk on tugevdada pereliikmete omavahelist kontakti ja suurendada lähedust. Hinnangutevabas keskkonnas paraneb omavaheline koostöö, suureneb usaldus ja osa saadakse ühiseid eduelamusi.

Perejooga ongi mõeldud kogu perele. Lapsed võivad sellest osa saada ka koos vanemate või vanavanematega. Kuidas need tunnid käivad ja mis kasu neist peredele võiks tõusta, räägib joogaõpetaja Kerli Kaldoja.

Millega on perejooga näol tegu?

Perejooga tund on mõeldud lastele koos vanema(te)ga. Vanemaks võib olla iga täiskasvanud pereliige. Lisaks täiskasvanute joogatundidest tuntud joogaasenditele on perejooga tundides olulisel kohal lapsi ja täiskasvanuid ühendavad mängud ja loovad tegevused. Tunni sisu arvestab osalevate laste vanusega. Täiskasvanu peamine ülesanne on astuda välja vanemarollist, veeta oma lapsega kvaliteetaega ja olla parimaks eeskujuks.

Foto: Kerli Kaldoja

Kuidas on valitud harjutused? Kas need sobivad tõesti nii vanavanematele, vanematele kui ka lastele?

Harjutuste valikul lähtume kõige enam lastest, et nii joogaharjutused kui ka muu tunni sisu oleks eakohane ja arendav. Igas tunnis teeme tähelepanu, koordinatsiooni ja tasakaalu arendavaid harjutusi ja need pakuvad väljakutset ka täiskasvanutele. Suur rõhk on perejoogas ka koostegemisel. Just mängude valikul arvestame seda, et vanem ja laps saaksid ühiselt lustida ja omavahel ka rolle vahetada. Kord on laps mängujuht ja seejärel vanem. Nagu igas joogatunnis, on ka perejoogas oluline oma keha kuulata ja teha enda maksimum just sellel hetkel. Kui mingil põhjusel ei saa tunnis osaleja mõnda harjutust teha, pakub õpetaja alati alternatiive. Tuleb meelde, kui perejooga tunnis osales vanaema oma eelkooliealise lapselapsega. Põrandal istumine oli vanaema haige põlve jaoks välistatud, kuid sellegipoolest osales ta koos lapselapsega perejoogas ̶ kõik põrandal istumist nõudvad harjutused sooritas ta toolil istudes.

Foto: Erakogu

Kellele perejooga sobib?

Perejooga sobib kõigile neile, kes väärtustavad perega koosveedetud aega ning soovivad seda üheskoos lõbusalt veeta. Alati soovitame perejoogat proovima tulla, et kõiges omal nahal veenduda. Enamasti tahavad lapsed perejoogasse meelsasti tagasi tulla, sest vanemaga või kogu perega üheskoos segamatult veedetud aeg on lastele väga tähendusrikas. Kui tunni lõpus palume kordamööda lapsel ja vanemal teineteist vaikselt (kasvõi kõrva sisse sosistades) tänada millegi eest, mis just sellel ajahetkel on talle oluline, oleme korduvalt näinud, kuidas vanemad oma lapsi kallistavad ja seejärel silmist pisaraid pühivad. Nad kogevad erilist lähedust.

Tegemist on siiski pigem mängulise joogatunniga kui füüsilise pingutusega?

Tund on tõesti pigem mänguline ja loov, kuid kohe kindlasti sisaldab iga perejooga tund ka liikumist ja füüsilist pingutust. Kui tunnis on väiksemad lapsed, alustame lihtsamatest harjutustest ja liigume edasi järgmise harjutuste juurde, et pakkuda vaheldust ja köita laste tähelepanu. Suurematega on võimalik joogaharjutusi pikemalt hoida, sest nende keskendumisvõime on parem. Perejoogas jutustame lugusid, mängime vahvaid mänge, laulame, joonistame, õpime rahunema ja lõdvestuma, hingame teadlikult. Tunnid on mitmekülgsed ning aktiivsed, füüsilist pingutust nõudvad osad vahelduvad rahulikumatega.

Mida perejooga lastele õpetab, mida arendab?

Perejooga õpetab nii lastele kui ka täiskasvanutele oma keha paremini tunnetama, teadlikumalt hingama ja lõdvestuma. Lapsed muutuvad tunnis käies avatumaks ja julgemaks. Esmakordselt tundi tulles võib lapsele valmistada hirmu enda tutvustamine, sest ta ei ole harjunud teiste laste ja täiskasvanute ees rääkima, kui kõik on talle keskendunud ja teda ainiti kuulavad. Eriti kehtib see väiksemate laste puhul, kui vanem on sealsamas käeulatuses ja võiks seda teha tema eest. Tund-tunnilt lisandub julgust ja lisaks oma nimele juletakse jutustatakse kõigest, mis pähe tuleb. See on väga tore!

Mängude abil arendame tasakaalu, koordinatsiooni, täpsust, tähelepanu, teistega arvestamist ja palju muid oskusi, mida elus vaja läheb. Abivahenditena kasutame sulgi, muusikariistu, kivikesi, palle, joonistamist, joogakaarte jpm. Üks viimase aja lemmikmänge on korvpall, mida mängime väikeste värviliste pallidega nii, et kord on laps korv ja vanem proovib kõik oma pallid korvi saada ja seejärel rollid vahetuvad. Kui vanematel väga hästi läheb, on lapsed leidlikud, kuidas korviks olles mängu loovalt enda kasuks keerata ja see on väga lõbus.

Foto: Kerli Kaldoja

Perejooga kaasab ka teadlikku hingamist, kui head õpilased on lapsed ja kuidas saavad lapsed teadlikku hingamist oma igapäevaelus kasutada?

Perejooga tundi me sageli alustame hingamisharjutustega, et kohale tulla ning endaga kontakti saavutada. Kasutame selleks igasuguseid vahvaid hingamisharjutusi, kus suuname oma tähelepanu kehahoiakule, käte liikumisele, oma kõhu liikumisele ja muudele elementidele, mis aitavad kaasa rahulikule hingamisele. Hingamisharjutuste juurde räägib õpetaja alati ka seda, mida see harjutus meiega teeb. Need teadmised võetakse endaga tunnist kaasa, et neid igapäevaelus katsetada. Kui tuntakse viha, siis sobib rahustav hingamine, kui tuntakse ärevust, on hea teha lõdvestavat hingamist jne.

Kuidas lapsevanem saab last õpetada pingelises olukorras õigesti hingama?

Pingelises olukorras aitab rahulik ja sügav hingamine. Perejoogas me õpime märkama oma hingamist ja tähele panema, kas hingamine on sügav või pinnapealne, kiire või aeglane. Lisaks oma hingamise märkamisele on väga oluline ka lapsevanema eeskuju, et ta pingelises olukorras püüaks jääda rahulikuks ja keskenduks sügavale hingamisele. Seejärel saab seda teha juba koos lapsega. Järjepidev eeskuju ja harjutamine on kõige olulisem võti.

Tunnis on õppijad nii laps kui ka lapsevanem. Mida see kummalegi annab?

Eks ikka on tulnud ette, et lapsevanemal on oma lapsele mingid ootused, kuidas peab tunnis olema ja käituma. Perejooga mänguline ja vaba õhkkond võimaldab nautida hetke ja päriselt kohal olemist. Ja kui lapsed on selles nagunii suured meistrid, siis regulaarselt perejooga tundides käivad vanemad jõuavad ka selleni, et päriselt kohal olla ja kõik muud mõtted ja mured ukse taha jätta, et keskenduda üksteisele. Kui tundi tullakse, siis ollakse kõigist päevasündmustest hajevil. Tunnis tekib vanemate ja laste vahel taas hea kontakt ning tunnist lahkudes on pered rõõmsad ja laetud positiivsete emotsioonidega. Koostegemine on igas vanuses lapsele väga oluline. Siin saab vanem näidata, et on sada protsenti kohal ja soovib anda lapsele osa enda päevast.

Mujal maailmas on perejooga üsna levinud, aga kui populaarne on see Eestis?

Õnneks hakkab see ka Eestisse pärale jõudma, sest lapsevanemad otsivad aina enam võimalusi, kuidas koos perega regulaarselt kvaliteetaega veeta. Üha rohkem on gruppe, kus vanem saab osaleda eelkooliealise lapsega, samuti avatakse beebijooga gruppe. Igas vanuses laps vajab perega koosolemist, seega pered võiksid olla aktiivsemad, lapse kasvamise aeg on unikaalne ja kordumatu.

Foto: Kerli Kaldoja

Kerli annab perejooga tunde Urban Yogini Õnnelaboratooriumis ja tema tunnist saab osa ka 27.-28. juulil Haapsalus peetava Joogafestivali lastealal.